/nginx/o/2019/01/16/11719780t1hd98e.jpg)
/nginx/o/2015/07/07/11995728t1h85e5.jpg)
Jõhvi linn on valgem kui varem
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jõhvi tänavavalgustuse uuendamine on lõpusirgel ning juba praegu on tunda, et tänu uutele valgustitele on linnas pimedal ajal varasemast valgem.
"Elektritööd saavad juuli lõpuks valmis, nagu projekt ette nägi," ütles Jõhvi vallavalitsuse majandusspetsialist AivoTamm. "Kaablitöid on jäänud veel umbes kaks tuhat meetrit; kui kaablid ja postivundamendid paigas, siis postide ja valgustite paigaldamine ei ole enam mingi probleem. Seega püsib ehitaja AS Leonhard Weiss Energy graafikus."
Augustisse jäävad haljastuse taastamine ning juhtimisprogrammi häälestamine, mida teeb mitte ehitaja, vaid valgustite tarnija alltöövõtja, kes tarkvara välja töötas.
Tamme sõnul on linnaelanikud juba praegu öelnud, et õhtuti-öösiti on linnas valgem kui varem.
"Praegu põlevad uued valgustid 100protsendilise võimsusega, kui süsteem täies ulatuses käivitub, jäävad need põlema ilmselt 80protsendilise võimsusega, aga inimsilm seda vahet ei taju. Automaatika võimaldab iga valgusti võimsust eraldi reguleerida, isegi kuni 10 protsendini. Näiteks võib süsteemi seadistada nii, et mõnes tänavas lülituvad valgustid öösel määratud kellaajal 80 protsendilt ümber 40-50protsendilise võimsuse peale, kusjuures nädalavahetustel, kui inimesed õhtuti kauem liiguvad, saab selle kellaaja hilisemaks lükata," kirjeldas ta uue süsteemi võimalusi. Ja lubas, et kui süsteem on häälestatud, kaasatakse kindlasti ka linnakodanike arvamusi.
Lõhuti vähe
Erilisi probleeme pole Tamme sõnul ehituse käigus ette tulnud.
"Natuke peavalu on tekitanud see, et projekti aluseks olnud geoalus tehti 2013. aastal, ehitame aga aastal 2015 ning nende kahe vahepealse aastaga on olukord pidevalt muutunud: maha on pandud uusi torusid, midagi ringi tehtud... Samuti on maa sees olukord mõnikord pisut teistsugune kui kaardil: lahti kaevates selgub, et tegelikult on kaabel pandud pool meetrit siia- või sinnapoole, See kõik raskendab ehitajal projekti järgi töötamist. Ühtegi märkimisväärset võõra kommunikatsiooni lõhkumist pole õnneks juhtunud. Minimaalselt lõhuti ka tänavaid, sest suurem osa kaablit paigaldati kinnise puurimisega."
Aivo Tamm kiitis kohalikke kommunikatsioonide haldajaid − Elektrilevi, Elioni, VKG Soojust, Järve Biopuhastust ja Eesti Gaasi −, kes pole kooskõlastamise ega lahenduste pakkumisega kordagi venitanud. Ka ehitajaga võib tema sõnul igati rahule jääda.
40% kokkuhoidu
Ühtekokku paigaldatakse Jõhvis 1568 valgustit. Suuremalt jaolt on tegemist vanade valgustite vahetamisega säästlikumate vastu, ent lisandub ka paarsada täiesti uut valguspunkti − ülekäiguradade ja bussipeatuste juurde, samuti Jõhvi parki, kus seni õiget valgustust polnudki.
"Tegemata jäävad need piirkonnad, kus valgussüsteem asub mitte linna, vaid ühistute maal − selle projekti raames polnud need kohad abikõlblikud. Aga kõige selle tegemata jäänu rekonstrueerimiseks tellis vald elektriprojekti ning aastatel 2016 - 2017 loodame sellega edasi tegelda ehk siis rahastamisvõimaluse leida," rääkis Tamm.
Seitset linna hõlmava projekti raames saavad Haapsalu, Jõhvi, Keila, Paide, Kuressaare, Valga ja Võru energiasäästliku tänavavalgustuse terviklahenduse. Projekti rahastatakse rohelisest investeerimisskeemist süsihappegaasi kvoodimüügi tulu eest Austriale.
Jõhvi vallajuhid on varem öelnud, et uudne süsteem võimaldab tänavavalgustuse kulusid 51% kokku hoida.
"Ega sel aastal ökonoomsusest veel õiget pilti saa," ütles Aivo Tamm. "Päris viiekümnest protsendist vahest rääkida ei saa, sest kuigi uued leedvalgustid on säästlikumad, on valgustuspunkte nüüd ju rohkem ning edaspidi tuleb neid veelgi juurde. Lootus on jõuda 40protsendilise kokkuhoiuni."