Tööstusparkides läheb uute töökohtade loomine visalt

Suurima panuse uute töökohtade tekkesse Ida-Viru tööstusaladel on seni andnud mullu detsembris Narvas tegevust alustanud veepuhastussüsteeme tootev Aquaphor. Tänavuse aasta lõpuks on ettevõte lubanud kasvatada töötajate arvu ligemale 300ni. Foto: Ilja Smirnov

Ida-Virumaa uutel tööstusaladel pole mitmesugustel põhjustel õnnestunud uusi töökohti luua sellises tempos, nagu nende alade loomisel tollane majandusminister Juhan Parts plaanis.

Eelmise majanduskriisi ajal, 2009. aastal, kui Ida-Virumaad tabas järjekordne koondamiste laine ja töötuse määr lähenes 20 protsendile, mis oli teiste maakondadega võrreldes ülekaalukalt suurim näitaja, pakkus valitsus ühe abinõuna uute töökohtade loomiseks välja piirkonnas tööstusparkide loomise.

Reaalne plaan

Majandusminister Juhan Parts  kirjutas tol suvel Põhjarannikus, et valitsuse loodud  sihtasutus Ida-Virumaa Tööstusalade Arendus ühendab senised tööstuspiirkonnad ja loob suurepärase võimaluse kuni 4400 uue töökoha loomiseks kümne aasta jooksul. "See ei ole liigambitsioonikas plaan, vaid selgelt realiseeruv tulevik, kui Ida-Virumaal jätkub tahet ja püsivust. Plaani realiseerimine on oluline, kuna Ida-Virumaa on ühe kõrgema töötuse määraga piirkond Eestis ning vajab hädasti uusi (välis)investeeringuid," märkis Parts tookord.

Nüüd, kuus aastat hiljem, on Ida-Virumaa uue kriisi lävel. Tööpuudus on taas suurem kui üheski teises maakonnas. 8,5protsendiline töötuse määr on küll veel oluliselt väiksem kui kuus aastat tagasi, ent see kasvab ilmselt märgatavalt, kuna mitmed ettevõtted on teatanud eelseisvatest suurkoondamistest.

Sellises olukorras on sobiv teha vahekokkuvõte, kui kaugele on tööstusalade arendamisel kuus aastat hiljem jõutud. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium kinnitas eile, et kõige paremini on arendustegevus seni läinud Narva logistika- ja tööstuspargis, kus uusi töökohti on kokku 190. See tähendab, et seatud sihist on esimese kuue aastaga õnnestunud täita vähem kui viis protsenti.

Sihtasutuse Ida-Virumaa Tööstusalad tegevjuhi Teet Kuusmiku sõnul peaks tänavuse aasta lõpus 70 hektari suuruses Narva pargis uute töökohtade arv tõusma ligikaudu 500ni, kuna mitmed seal tegevust alustanud ettevõtted peaksid just tänavu teises pooles tootmisvõimsust suurendama. Suurima panuse tööhõivesse peaks andma veesüsteemide tehas Aquaphor.

Tallinna-Narva maantee ääres 44 hektaril paiknevas Jõhvi logistika- ja äripargis peaks 15. augustil lõppema teede, valgustuse, veevärgi ja muu taristu ehitus, mis läheb maksma ligikaudu miljon eurot. Kuigi praegu on müüdud vaid üksikud krundid, usub Kuusmik, et augusti teises pooles, mil taristu valmis saab, elavneb huvi tunduvalt. "Kui esimesed investorid oma hooneid ehitama asuvad, siis mõjub see lumepalliefektina ka teistele huvilistele," arvas ta.

Kuusmik sõnas, et Jõhvi park on suunatud eelkõige logistikale, ladudele ja äriteenindusele. "Võimalik, et tulevad ka mõned väikese keskkonnamõjuga tootmisettevõtted. Peale selle kavandame veoautode parklat ja ühte hoonet, kus võiksid ennast sisse seada nii-öelda nutitegevusele keskendunud väikeettevõtted," rääkis Kuusmik, lisades, et tulenevalt spetsiifikast ei tule Jõhvi parki tööjõumahukaid ettevõtteid. "Keeruline on täpselt prognoosida, aga eeldan, et kui ka park kord täisvõimsuse saavutab, ei kujune seal töökohtade arv suuremaks kui 400."

Kohtla-Järve ootab raha

Märksa rohkem töökohti loodab ta aga Kohtla-Järve tööstuspargist, mis on suunatud eelkõige keemiatööstusettevõtetele. Kuusmiku sõnul on mitmed suuremad ettevõtted tundnud  seal tegutsemise vastu huvi, ent praegu pole veel midagi konkreetset pakkuda. Ta tunnistab, et nii Jõhvi kui Kohtla-Järve tööstuspargi puhul kulus maaküsimuste lahendamiseks aega loodetust märksa rohkem.

Näiteks 80 hektari suuruse  maatüki Järve Biopuhastuse ning keemiafirmade Eastman ja peagi kõik töötajad koondava Nitroferdi naabruses sai sihtasutus riigilt enda käsutusse alles eelmisel aastal ja seetõttu ei olnud võimalik taotleda raha taristu ehitamiseks Euroopa Liidult eelmisest rahastamisperioodist. Nüüd on Kuusmiku sõnul taotlus ettevalmistamisel, ent millal piirkondade konkurentsivõime tugevdamise meede avaneb ning kui palju kulub aega, mil saab ehitama asuda, ta öelda ei söanda. Vajalik rahasumma jääks suurusjärku 2,5 miljonit eurot.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium peab oluliseks jätkata tööstusalade arendamist Ida-Virumaal. Ka  4400 töökoha loomine uutel tööstusaladel on endiselt aktuaalne, ent tähtaeg on nüüd juba nihkunud aastasse 2021.