Majandusminister lubas kiirendada tööstusparkide rajamist

Ministrid Rannar Vassiljev ja Kristen Michal käisid eile väetisetehases Nitrofert, kes plaanib sügisel pikaajalise madalseisu tõttu maailmaturul koondada kõik 426 töötajat. Foto: Peeter Lilleväli

Ida-Virumaal käinud majandus- ja kommunikatsiooniminister Kristen Michal lubas seista selle eest, et siinsete tööstusparkide arendamine ei takerduks riigi bürokraatia pärast, mistõttu on viimastel aastatel uute töökohtade loomine maakonnas veninud. 

Michal tunnistas, et maade üleandmine riigi poolt sihtasutusele Ida-Virumaa Tööstusalade Arendus venis mituaastat ja seetõttu ei ole võimalik luua tööstusparkides 2019. aastaks sihiks seatud 4400 uut töökohta. Praegu tegutseb tööstuspark vaid Narvas, Jõhvis on käimas taristu ehitamine, Kohtla-Järvel ja Kiviõlis pole jõutud veel niigi kaugele. Uusi töökohti on kuue aastaga loodud vaid 190 ehk alla viie protsendi plaanist.

Venitamist enam ei tule

"Uus siht on 2021. aasta ja 4400 töökohta selleks ajaks on reaalne eesmärk. Maade üleandmine on toimunud ja arendustegevus käib," sõnas Michal, kes käis eile Narva tööstuspargis ja kohtus Ida-Viru tööstualade arendamise eestvedaja Teet Kuusmikuga.

"Arutasime, mida saaks teha, et töökohad kiiremini sünniksid. Ütlesin, et kui nad näevad praegu mingeid takistusi, siis andku sellest kohe teada, et midagi ei jääks venima.  Teet Kuusmik lubas seda teha. Minu meelest on nad tublid ja asjalikud mehed," märkis Michal, lubades vajaduse korral kanda hoolt ka selle eest, et tööstusparkide taristu rajamiseks vajalikud rahakraanid kiiremini avaneksid.

Minister märkis, et  juba lähiaastatel on Narva tööstuspargis lisandumas üle 700 töökoha ning ka Jõhvis, Kohtla-Järvel ja Kiviõlis on olemas esimesed eellepingud, mis tõotavad igaühes neis 150-450 töökohta. "Need ei ole teoreetilised töökohad," kinnitas ta.

Michal sai enda sõnul positiivsetest arengutest kinnitust ka jutuajamisest Narva tööstuspargis tegutseva veesüsteemide tootja Aquaphor juhtidega. "Nad ütlesid, et neil on veel selliseidki laienemisplaane, mida nad pole avalikkusega jaganud. Põhiline argument, miks nad siin tegutsevad, on Eesti hea majandus- ja maksukeskkond. Samas nimetasid nad ka paari muret, mis puudutasid meie haridussüsteemi," ütles ta.

Personaalne lähenemine

Minister kohtus eile Kohtla-Järvel ka 426 töötajat koondava väetisetehase Nitrofert juhtkonna ja ametiühingu esindajatega. "Ma kiidan neid, sest nad on konstruktiivsed ja otsivad lahendusi, mida nende inimesed edaspidi teha võiksid," ütles Michal.  "See annab kindlust, et kõigi probleemidele leitakse lahendus. Kui näiteks senine Nitroferdi elektrik tahab ümber õppida keevitajaks, siis riik saab töötukassa kaudu seda toetada."

Kui Michal sõnas, et sai kohtumisel Nitroferdi juhtidega aru, et siiski kõiki 426 inimest ei koondata, siis ettevõtte tegevjuht Aleksei Nikolajev seda Põhjarannikule ei kinnitanud. Ta märkis, et praegu on kavas koondada kõik töötajad. Kaalumisel on aga see, kas edaspidi palgatakse tehase territooriumi ja varade valvamiseks turvafirma või moodustatakse valvemeeskond oma töötajatest.

Koos Michaliga Nitroferti külastanud tervise- ja tööminister Rannar Vassiljev märkis, et nii väikeses riigis nagu Eesti suudab töötukassa iga töö kaotanud inimesega tegelda personaalselt, selgitada välja,  millised on tema taust, oskused ja soovid. "Palju ettevõtted, kes sooviksid Nitroferdi inimesi tööle võtta,  on juba töötukassa poole pöördunud. Seetõttu pole  pilt kindlasti mustades värvides maalitav. Juhtkond selgitas, et neid inimesi, kes oma praeguse kvalifikatsiooniga tööd ei leia, võib olla kogu koondatavate hulgast 10-15 protsenti," sõnas Vassiljev.

Tervise- ja tööminister lisas, et töötukassa reservis on praegu üle 600 miljoni euro, mis on töö kaotanud inimeste toetamiseks ja koolitamiseks piisav summa isegi teoreetiliste väga mustade stsenaariumide puhul. "Töötukassa peab samas tegutsema väga personaalselt ja koostöös ettevõtjatega. Pole mõtet õpetada oskusi, mille järele kohalikul tööturul nõudlust pole," märkis Vassiljev.

Reedel on Vassiljev taas Ida-Virumaal ja kohtub Kohtla-Järve linnajuhtidega. "Kavatseme rääkida nii sellest, mis saab linnas töö kaotavatest inimestest, kui Kohtla-Järve linna perspektiividest," sõnas minister, kes on olnud ka Rakvere linnapea. "Tean on oma kogemustest, et uute töökohtade tekkeks on hädavajalik kohaliku omavalitsuse, riigi ja ettevõtjate ladus koostöö."

Inimestel, kelle töökohad on ohus, julgustas Vassiljev aktiivsemalt töötukassa poole pöörduma. "Kindlasti on sealsete nõustajatega suhtlemine kasulik. Avatus ja aktiivsus on uue töökoha leidmisel üks tähtsamaid tegureid," sõnas ta.