Narva linnuse arhitektuurikonkursi võidutöö on pälvinud ohtralt kriitikat

Arhitektuuriprojektide näituse avamine Narva linnuses. Foto: Ilja Smirnov

Narva linnuse arhitektuuriprojektide näituse avamisel räägiti sellest, et arhitektuuripärandi eest hoolitsedes ei tohi minna ajaloo võltsimise teed. Arhitektuurikonkursi võitjaks tulnud projekt on saanud linlastelt ohtralt kriitikat väidetavalt mälestisele sobimatu modernsuse eest.

Sihtasutus Narva Muuseum kuulutas juunis välja arhitektuurikonkursi, mille eesmärk oli leida Narva linnuse hoonetele ja territooriumile ruumiline terviklahendus. Žürii otsusega valiti konkursi võitjaks ideekavand "Kaks sõpra", mille autorid on Kalle Vellevoog, Tiiu Truus, Lidia Zarudnaja ja Martin Prommik arhitektuuribüroost OÜ JVR.  Nagu teisedki konkursil osalenud, kavandasid ka võitjaks tulnud töö autorid linnusesse rohkesti nüüdisaja vaimus ehitisi.

Rahvas oli vastu

Konkursi tulemused tekitasid mõningates narvalastes meelepaha, mille nad internetiavarustes välja paiskasid: "Mille kuradi pärast on linnusesse vaja teha ei tea mida?"; "See uuendus tapab kogu idee ning muudab iidse linnuse Disneylandiks. Tehke see kusagile mujale!" jne.

Narvalane Vjatšeslav Šilkin avaldas Facebookis narvalaste seas laialt levinud arvamust: "Hermanni linnus on ajaloopärand, mitte modernsete arhitektuurikatsetuste platvorm. Narvas on küllalt teisi kohti, mis ei ole ajaloolise pärandiga koormatud − seal katsetagegi!"

Et inimestele asju selgitada ning kõik huvilised saaksid ideekavanditega põhjalikumalt tutvuda, avas muuseum arhitektuurivõistlusele esitatud tööde näituse. Selle avamisel sai sõna Narva linna muinsuskaitse vaneminspektor Madis Tuuder, kes tutvustas muinsuskaitseameti seisukohta konkursitööde kohta ning selgitas rahvusvahelisi muinsuskaitselisi põhimõtteid, millest juhindub ka Eesti. Ent sellist ažiotaaži, nagu võis internetis täheldada, see üritus ei põhjustanud − kohale tuli vähe inimesi.

Koopiate ja võltsinguteta ajalugu

Tuuder ütles, et kõikjal Euroopas on muinsuskaitse põhimõte mitte ajaloo kopeerimine ja võltsimine, vaid uusehitiste harmooniline sulandamine ajaloolisesse keskkonda. Ning selliseid näiteid on maailmas hulganisti.

"Kui meil on selline arhitektuurimälestis või kompleks, nagu see siin [Narva linnus], siis kõik see, mis siin on, on ajalugu ning see tuleb kindlasti alles hoida. Ning isegi see torn siin, mis näeb niimoodi välja viimased nelikümmend aastat, enne seda aga ei näinud kunagi selline välja. See kujutab endast nõukogude restaureerijate-arhitektide nägemust, оn samuti väärtus ning tuleb säilitada. Kuid kõik, mis saab olema uus, peab olema tehtud tänapäeva stiilis, tänapäevase kvaliteedi ja tänapäevaste materjalidega," rääkis Tuuder.

Põhjarannikule antud kommentaaris kinnitas Tuuder, et ajaloo võltsimise all peetakse silmas vanade hoonete täpsete koopiate ehitamist. "Seda on meil plaanis teha Peeter I majaga − taastada see kui koopia, arhitektuurinäidis − ning sinna tuleb ka silt selle kohta, et tegemist on koopiaga."

Üldkokkuvõttes ei ole aga sõjas hävinud linna tema sõnul taastada võimalik ja ehk ka vajalik.

"Meie tähtsaim tingimus on taastada vanad tänavad ja hooned, kuid arhitektuur tuleb juba nüüdisaegne, võib-olla mingisuguste vanade detailidega," kirjeldas Tuuder Vana-Narva rajooni tulevikku.