Tööstusalad ootavad riigilt rahasüsti

Jõhvi logistika- ja äripargi taristu ehitus lõppes augusti keskel. Kui kiiresti suudetakse valmis ehitada teised alad, oleneb riigi otsusest. Foto: Peeter Lilleväli

Sihtasutus Ida-Virumaa Tööstusalade Arendus loodab riigilt 1 miljoni euro suurust rahasüsti, mis annaks võimaluse ehitada tööstusalad aasta jooksul välja nii Kohtla-Järvel, Kiviõlis kui Narvas. 

Ida-Virumaa ettevõtlusaladega hiljuti tutvumas käinud majandusminister Kristen Michal lubab otsida lisaraha tööstusalade arendamise rahastamiseks. Kokku küsis sihtasutus riigilt 1 miljonit toetust, mis kiirendaks oluliselt alade väljaehitamist.

Kolmelt aastalt ühele

SA Ida-Virumaa Tööstusalade Arenduse juhatuse liikme Teet Kuusmiku sõnul küsis minister siin käies, kuidas riik saaks kiirendada uute töökohtade loomist ja ettevõtlusalade arendamist. Üks võimalus selleks oleks rahasüst, millega kaetakse taristu väljaehitamise omaosalus kolmel alal: Kohtla-Järvel, Kiviõlis ja Narvas.

"Oma vahenditest suudaksime me panustada omaosaluse üheks projektiks, siis peaks jälle krunte müüma ja raha koguma," tunnistas Kuusmik, et sel juhul kuluks taristu väljaehitamiseks kolmel alal vähemalt kolm aastat. Juhul kui riik appi tuleks, võiks kõik alad välja ehitada juba järgmisel aastal. Seda muidugi eeldusel, et saadakse toetust piirkonna konkurentsivõime tõstmise programmist, mis peaks avanema kas selle aasta lõpus või uue aasta alguses.

Eeltööd nii Kohtla-Järve, Kiviõli kui Narva teise etapi alal on tehtud ja ehituse alustamiseks takistusi pole.

Michal tunnistas teisipäeval, et on pidanud lisaraha leidmiseks läbirääkimisi rahandusministriga, kellelt saadi plaanile tuge.

Juhul kui riik siiski ei leia võimalust lisarahaga panustada, alustab sihtasutus taristu väljaehitamist Kohtla-Järvel, kus vajadus selleks praegu kõige kiirem. "Meil on Kohtla-Järve keemiatööstusalade puhul aktiivsed läbirääkimised nelja ettevõttega," lausus Kuusmik.

Kokku on Kohtla-Järve keemiatööstuspargi ala 67 hektari suurune ja seal on 28 krunti. Kiviõli ala suurus on vaid 25 hektarit. Ka sealse ettevõtlusala puhul aktiivsed läbirääkimised käivad ja üks ettevõte tunneb suurt huvi sinna oma tööstuse ehitamise vastu.

Narvas tegeldakse praegu veel esimese etapi kruntide müügiga. Narva kruntide müük on läinud väga kiiresti. Sel aastal on juba kaks müügitehingut tehtud, kaks tehakse lähiajal ja kaks veel enne aasta lõppu. "Meil saavad krundid seal lihtsalt otsa," tunnistas Kuusmik, et neil on praeguse seisuga pakkuda veel ainult viis krunti, mistõttu oleks teise etapi väljaarendamine ääretult oluline. Oma jõududega ei jõutaks seda teha enne kolme aastat.

Kärbivad parklat

Riigilt küsitud rahaga Jõhvi logistika- ja äripargi taristut ei ehitata. Jõhvi pargi taristu ehitus, mis puudutab vee-, kanalisatsiooni-, gaasi- ja sidevõrke ning teid ja valgustust, lõppes augusti keskel. Peale selle ehitab Tööstusalade Arendus sinna ligikaudu 2,4 hektari suuruse parkla. Selle ehitamiseks otsitakse võimalusi mujal ja seda summat sinna 1 miljoni sisse planeeritud pole.

"Parkla lisasime planeeringusse maanteeameti ettepanekul. Maanteeametiga peetakse ehituse finantseerimiseks küll infovahetust ja konsultatsioone, kuid oleme seisukohal, et otsime parkla ehitamiseks ka iseseisvalt projektivahendeid," ütles Kuusmik.

Esialgu veidi suuremana planeeritud parklast tahetakse detailplaneeringu muudatusega väike tükk ära näpistada, et ehitada sinna tankla ja söögikoht. "Meie muud krundid on nende kahe asja jaoks lihtsalt liiga suured," põhjendas Kuusmik, miks tehti Jõhvi vallale ettepanek detailplaneeringu algatamiseks.

Parkla on eelkõige mõeldud väikeautodele, reisibussidele ja karavanidele. "Kui hommikul kell kaheksa hakata Peterburist Tallinna poole liikuma, jõuab keskpäevaks parasjagu Jõhvi ja see on mõistlik aeg, et peatuda, süüa, WCs käia. Palju selliseid kohti maantee ääres pole," tõdes Kuusmik.