Narva taksojuhid koostavad petitsiooni ja kavandavad protestiaktsiooni

Ilja Smirnov
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Narva taksojuhid on valmis alla kirjutama igale petitsioonile ja minema mis tahes protestiaktsioonile, et vältida ebapiisava riigikeeleoskuse tõttu litsentsist ilma jäämist. Seadusandja aga tuletab meelde, et isegi kui ühissõidukijuhtidele esitatavate keelenõuete jõustumine edasi lükatakse, tuleb keelt õppida niikuinii.
Narva taksojuhid on valmis alla kirjutama igale petitsioonile ja minema mis tahes protestiaktsioonile, et vältida ebapiisava riigikeeleoskuse tõttu litsentsist ilma jäämist. Seadusandja aga tuletab meelde, et isegi kui ühissõidukijuhtidele esitatavate keelenõuete jõustumine edasi lükatakse, tuleb keelt õppida niikuinii. Foto: ILJA SMIRNOV/ARHIIV

Narva taksojuhid koostavad petitsiooni ning esinevad teravalt uuenenud ühistranspordiseaduses kirjas olevate, ühissõidukijuhtidele esitatavate keelenõuete vastu. Pealinnas arutatakse samal ajal ühistranspordiseaduse muudatuste jõustamise edasilükkamist.

Narvas küsitletakse praegu suuliselt nii taksojuhte kui sõitjaid.

"Absoluutselt kõik inimesed on selle uuenduse vastu ning nad kõik on valmis selle seadusemuudatuse vastasele petitsioonile alla kirjutama," rääkis taksojuht Nikolai Kondratov, kes on üks aktiivsemaid ühissõidukijuhte eesti keelt vähemalt B1-tasemel valdama sundiva keelenõude vastaseid.

Ühistranspordiseaduse muudatused jõustuvad järgmise aasta aprillist. Nikolai Kondratovi sõnul võib selle tagajärjel Narvas litsentsist ilma jääda kuni viissada taksojuhti. Taksod on piirilinnas aga väga populaarsed, kuna sõit mööda linna maksab kõigest kaks eurot.

"Tähendab, hakkame töötama nii-öelda mustalt, sest kuidagi peab ju ometi ellu jääma," tõdes ta.

Praegu arutlevad Narva taksojuhid selle üle, kuidas ja kelle nimele üleskutse koostada. Paralleelselt mõeldakse ka protestiaktsiooni korraldamisele − et kõik taksojuhid sellest osa võtaksid.

"Siis kogunevad umbes kakssada masinat Peetri platsile ning hakkavad seal signaalitama, seisma ja liiklust takistama," oletas Kondratov.

Seadusandja on asjaga kursis

Ida-Virumaalt valitud riigikogu liige, reformierakondlane Deniss Boroditš tuletas meelde, et ühissõidukijuhtidele, sealhulgas taksojuhtidele esitatavad keelenõuded on kehtinud juba mitu aastat, lihtsalt nüüd pandi need ka seadusesse kirja.

"Ma arvan, et siin on tegemist Narva linnavalitsuse möödalaskmisega, kuna linnavalitsus ei ole sellele tähelepanu pööranud ega pidanud asjakohast dialoogi taksoteenuseid osutavate ettevõtetega," arvas ta.

Boroditš ütles, et on suhelnud Kirde-Eesti taksojuhtidega ning teab, et kõik nad soovivad siiski eesti keelt õppida ja kategooriaeksami sooritamiseks valmistuda. Tegelikkus aga on selline, et keeleeksamit võetakse vastu vaid neli korda aastas ning aprillikuuks ei jõua enam ette valmistuda ja eksamit ära teha. Seepärast sündis idee seadusemuudatuste jõustamine edasi lükata.

Boroditši sõnul tegid ka taksojuhid, kellega ta suhtles, ettepaneku lükata keelenõude jõustumise tähtaeg 2017. aasta algusesse.

"Ma pöördusin selle ettepanekuga majandusministri poole ning praegu arutatakse, milline oleks kõige mõistlikum variant − kas seadust muuta või leida mõni muu õiguslik lahendus. See pole kellegi huvides, et selle tagajärjel kannataks taksoteenuse osutamine. Pealegi ei ole taksojuhid süüdi selles, et linnavalitsus ei ole selle küsimusega mitu aastat tegelnud. Seepärast peab praegu lähtuma väljakujunenud olukorrast," rääkis Boroditš.

Keele õppimine on pikk protsess

Taksojuht Nikolai Kondratov ütles, et eesti keele kursuste eest küsitakse 600 eurot. "Ning ma tean, et sellise õppe tulemus on null. Kuidas saab Narvas ilma praktikata keele ära õppida?!"

"Me veame vahel ka välismaalasi ning saame kõigest aru," rääkis Kondratov, kes peab nii rangeid keelenõudeid nonsensiks, seda enam, et eesti keelt Narvas peaaegu keegi ei räägigi. "Kui Narvas päeva jooksul mõne eestlane ka sõitma satub, siis räägib temagi vene keeles. Ja kui ta aadressi eesti keeles ütlebki, siis me saame sellest aru, ning nemad [eestlased] saavad meist aru. Näiteks eile vedasin üht Tallinna õpetajat ning temagi pole sellise poliitikaga nõus."

Narvas oma keeltekooli omav Tiia Võhma tõdes, et taksojuhid on hakanud senisest sagedamini kursuste vastu huvi tundma. Näiteks hiljuti liitus kaheksa taksojuhti ühe varem moodustatud rühmaga. Ent nende keeleõppe perspektiividest rääkis Võhma ettevaatlikult.

"B1-kategooria saamiseks peavad nad õppima kaks-kolm aastat. Kõik nad on vanemad kui 40aastased, see aga tähendab, et aasta aega kulub А2-kategooria saamiseks, pärast veel üks aasta B1-kategooria saamiseks, ning kui neil ei õnnestu eksamit kohe ära teha, siis tuleb veel umbes aasta aega B1 korrata," kirjeldas Võhma. "Ma tean, et mõned on läinud ära teistesse firmadesse, kuna minu juures õpivad nad ainult А2-kategooriale. Me ei võtnud kedagi kohe B1-kategooriale, kuna see ei ole reaalne."

Ka Võhma rõhutas, et nimetatud keelenõuded ei ole midagi uut, inimesed lihtsalt lükkavad õpinguid üha edasi.

"Kuid küll kõik paika loksub," on ta veendunud, tuues näiteks Narva arstid, kellelt samuti keeleoskust juba ammu nõutakse, kuid kes ei õpi keelt nii kiiresti, nagu seadusandja tahaks. "Ma käin arstide juures ning mul ei õnnestu seal eesti keeles rääkida, ent ma saan hakkama ka vene keeles ning mul on üldiselt ükskõik. Ja nii läheb ka taksojuhtidega," lisas Võhma.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles