Tööstusalad on hädas nende maadele veetud prügiga

Autode ligipääsu tõkestamiseks tööstusalade territooriumile veeti teele betoonpostid. Foto: IDA-VIRUMAA TÖÖSTUSALADE ARENDUS

SA Ida-Virumaa Tööstusalade Arendus on nii Jõhvis kui Narvas hädas nende maale poetatud prügiga, mille mittekoristamise korral ähvardavad ametkonnad kopsakate trahvidega. 

"Selle asemel et turundada Ida-Virumaa tööstusalasid ja luua töökohti, olen ma viimased nädalad koos juristiga tegelenud meie maadele toodud prügi ning sellest tulenevate ettekirjutuste ja trahviähvardustega," tõdes sihtasutuse Ida-Virumaa Tööstusalade Arendus juhatuse liige Teet Kuusmik, et kurikaelad on neist teinud prügiveoettevõtte.

Oluline lisakulu

Sihtasutus on viimasel ajal saanud prügi koristamiseks kaks ettekirjutust: üks on tulnud Jõhvi vallavalitsuselt ning teine keskkonnainspektsioonilt. Mõlemal puhul kohustatakse maaomanikku koristama jäätmeid, mida võõrad on nende kruntidele ladestanud. Nii on Narvas tööstusalade arenduse maadele kerkinud ehitusjäätmete hunnik, kus võib olla kuni 100 tonni prahti. Tonni prügi ladestamise eest tuleb prügilas maksta aga 60-70 eurot. Sellele lisanduvad veel äravedu ja koristamine.

"Kaks aastat tagasi me just viisime Jõhvi maadele veetud prügi minema ja see maksis meil üle 1000 euro. Nüüd oleme jälle samasuguse probleemi ees. Meie saame maaomanikena karistada kellegi teise seaduserikkumise eest. See tundub äärmiselt ebaõiglane. Pealegi on mõne aja pärast olukord täpselt samasugune − kerkinud on uued prügimäed ja jälle peame meie neid koristama, sest prügitoojate avastamise ja karistamise asemel kirjutatakse nõudeid meile," tõdes Kuusmik, tunnistades, et on ametkondades pettunud ja kavatseb neile esitatud nõuded vaidlustada.

See tähendab küll lisakulu, mis läheb juristile ja vajaduse korral ka kohtule, kuid sihtasutus kavatseb nõiaringist välja murda ning on palganud turvafirma, kes juba kolm päeva pärast alustamist esimese prügi mahapanija ka kinni püüdis. Toona poetas OÜ Elsa Ehitus logo kandnud buss ehitussodi küll mitte sihtasutuse, vaid sealsamas kõrval asuvale Narva linna krundile.

"Loogika ütleks, et kui üks rikkuja on leitud ja vahele võetud, läheb koristamiskohustus talle, kuid kahjuks see nii ei ole ning amet, kes võiks ise prügi äravedu korraldada, et seda siis süüdlaselt sisse nõuda, nõuab seda pigem maaomanikult. Nii on lihtsam," tõdes Kuusmik. Ta lisas, et prügi koguseid ja olemust vaadates võib järeldada, et tegemist on väikeste ehitusettevõtetega, keda tuleks senisest rohkem kontrollida. Samuti tuleks senisest tihedamalt korraldada reide võimalike patustajate tabamiseks, et olukord normaalseks muutuks.

Juhul kui maaomanik keeldub ettekirjutust täitmast, tuleb tal tasuda 3000 eurot sunniraha, ja seda mitte üks kord, vaid iga kuu. "Ja kui me sodi nõutud 31. märtsiks minema viime, inspektsioon aga tuleb kontrollima alles mitu päeva hiljem ja vahepeal on tekkinud uus prügihunnik, siis maksame nii äraveo kui ka ettekirjutuse mittetäitmise eest," ütles Kuusmik.

Tunnistavad probleemi

Keskkonnainspektsiooni Ida-Virumaa büroo juhataja Aivar Lainjärve sõnul on Narva ümbruses prügistamine tõepoolest suur probleem ja inspektsioon tegeleb sellega järjepidevalt. "Paraku on prügistajate tabamine sageli võimatu. Prügi visatakse maha salaja ja enamasti ei ole viskaja hiljem kuidagi tuvastatav. Paljudel juhtudel on tegu n-ö anonüümsete prügihunnikutega (ehitusjäätmed, rehvid vmt jäätmed), kus puuduvad igasugused viited jäätmete omanikule või isikule, kes need kohale toimetas. Kes tahab jäätmeid metsa alla viia, valib ikka mõne kõrvalise koha või hilise aja, et pealtnägijaid ei oleks," rääkis ta.

Keskkonnainspektsioon leiab ebaseaduslikult ladestatud prügihunnikuid igapäevase järelevalve käigus, samuti annavad inimesed sellistest juhtumitest inspektsioonile teada.

Inspektsioon soovitab maaomanikel oma territooriumi kaameratega valvata, kuid tõdeb ka ise, et see on kulukas. Kohalik omavalitsus saab omakorda kaasa aidata sellega, et korraldab jäätmeveo kogumist nii, et see oleks kodanikele ja ettevõtetele mugav ning mõistliku hinnaga.

"Suurematele ehitusobjektidele ehitusloa andmisel nõuab kohalik omavalitsus ka jäätmekäitluse kirjeldamist ja seal on tegevus jälgitav. Rohkem probleeme on väikesemahuliste remonditööde tegijatega, kes püüavad mõnikord jäätmekäitluse arvelt kulutusi kokku hoida. Probleemiks on ka suurjäätmed, näiteks vana mööbel," ütles Lainjärv.