Minister: Ida-Viru vajab mitmekesisemat tööstust

Ettevõtlusminister Liisa Oviir uuris Ida-Viru ettevõtjate käekäiku. Meelis Tint (paremal) rääkis, et OÜ Liisbet Invest betoontoodete tehas laieneb, soetab uusi tootmishooneid ja renoveerib olemasolevaid. Foto: Matti Kämärä

Ettevõtlusminister Liisa Oviir leidis oma esimesel Ida-Viru visiidil, et ühest küljest peaks siinset tööstust mitmekesistama. Teisalt tuleks otsida investeeringuid regioonile omasesse keemiatööstusse, et mitte raisata kvalifitseeritud tööjõudu.  

Ettevõtetes, mida Liisa Oviir kolmapäeval külastas, torkas talle silma väga hea automatiseerituse tase.

Saksa tasemel

"Kui käisime oktoobris Saksamaa ettevõtetes, siis meile presenteeriti uhkusega, millise automatiseerituse tasemeni nad olid jõudnud. Meie praegu alles teeme oma esimest tööstuspoliitikat, aga meie ettevõtetel on samasugune automatiseerituse tase. Eeskätt jäi see silma Westaqua-Investis ja Molycorp Silmetis."

Ta lisas, et veefiltrite tootja OÜ Westaqua-Invest on ettevõte, mis panustab arendustegevusse ja innovatsiooni, kaasates selleks teadlasi Tartu ülikoolist, aga ka Peterburist, ning teeb koostööd kohalike kutsekoolidega, olles sellega eeskujuks paljudele tööandjatele.

Viimasena peatus Oviir Jõhvis OÜ Liisbet Invest betoontoodete tehases, millel täitus äsja kümme tegevusaastat.

OÜ Liisbet Investi juhatuse liige Meelis Tint tegi ministrile ettepaneku, et EASi ja teiste ettevõtjatele suunatud toetuste puhul võiks alltöövõtja võrdsustada eksportööriga. "Jalgpallis on ka nii, et räägitakse ka sellest, kes söödu annab. Liisbet Invest ise ei ekspordi, kuid üle poole toodangust kas tarnitakse välismaale otse tehasest või kasutatakse tooteid teiste eksporttoodete valmistamisel."

Tint tõi näiteks, et kõik ABB Jüris toodetavate komplektalajaamade vundamendid valmistatakse Liisbeti tehases. "Toodete valmistamisel on põhiliselt tegemist kohaliku toorainega: liiv, tsement, vesi, puit. Vaid armeerimisteras ei pärine Eestist. Kui lisada juurde tööjõud, on betoontoodete näol tegemist igati hea väärtusahelaga. Enamat väärindamist betoon ei võimalda," rääkis ta.

Eesti turule valmistatakse põhiliselt treppe ja elektrivõrkudele elemente. Näiteks on Liisbeti tarnitud suurem osa Eestis renoveeritud 110 kV ja 330 kV alajaamade seadmete vundamentidest.

Ministrile avaldas muljet, et tehases kasutatakse tööjõuna ka Viru vangla avavangla kinnipeetavaid. "Kui sageli koheldakse vange kui poolorje, makstes neile miinimumpalka, siis meie tasustame kinnipeetavaid samadel alustel kõigi teistega. Oleme sealt saanud väga tublisid töömehi ja mitmed on jäänud ka pärast vabanemist ettevõttesse," nentis Tint, kelle sõnul on praegugi 25 töötajast 2 kinnipeetavad.

Ühekülgne pilt?

Põhjarannik küsis, kas ettevõtete koorekihti külastades ei jäänud ministril liiga ühekülgne pilt, arvestades, et tööpuudus ületas Ida-Virumaal taas kümne protsendi piiri ja löögi all on mitu maakonna jaoks olulist majandusharu.

"Loomulikult ei saa tööpuudusega päris rahul olla, aga see pole veel ka selline, et peaks rakendama erimeetmeid. See on praegu selgelt ühe sektori keskne − põlevkivisektor on väga suures ulatuses oma töötajaid kokku tõmmanud. Selles mõttes oli mul hea meel näha Ida-Virumaa tööstusalade arenemist: väga intensiivselt otsitakse uusi ettevõtteid ja olemasolevad plaanivad oma tegevust laiendada. Näiteks Westaqua-Investi tehases on praegu 250 töötajat ja nad tahavad laieneda."

Arvestades põlevkivitööstuse keerukat olukorda, peabki tegelema aktiivselt alternatiivsete tööandjate toomisega Ida-Virumaale, lisas Oviir.

"Ilmselt võib öelda, et põlevkivitööstuse paremad ajad on möödas. Valitsus peab otsustama, millist tulevikku põlevkivisektorile nähakse. Riik ja kohalikud inimesed peavad süstemaatiliselt mõtlema sellele, milline tööstus seda asendaks ja tagaks inimesele kindlustunde, et siin piirkonnas leiab töökoha."

Ühtpidi peaks ministri hinnangul olema Ida-Virumaal esindatud rohkem erisuguseid tööstussektoreid. Teisalt tuleks leida uusi investeeringuid keemiatööstusesse, mis on sellele piirkonnale omane. "Ida-Virumaal on hulk inimesi, kes on selle kvalifikatsiooniga, ja seda ei tohiks lasta vastu taevast. Eestis on kvalifitseeritud tööjõu küsimus ja kui mingis sektoris on see olemas, on meie kohus seda kasutada."

Toetatakse eksporti

Oviir julgustas juba tegutsevaid ettevõtteid küsima toetust ettevõtte arenguprogrammist, mille EAS äsja avas. 73 miljoni euro suuruse eelarvega programmi abil soovitakse saada juurde tugevaid eksportivaid ettevõtteid.

"Ilma ekspordita uut raha riiki ei tule ja üldine rikkus ei kasva. Ekspordi ja tööstustoodangu langustrendi valguses on õige aeg panustada sellesse, et meie ettevõtted saaksid muutuvate oludega kiiremini kohaneda. Ettevõtte arenguprogrammiga aitame arendada toodet või teenust, leida sellele ostja ja siseneda eksporditurule. Arenguprogrammis vaadeldakse toetatavat ettevõtet tervikuna ning pakutakse talle tuge just nendes kohtades, kus king kõige rohkem pigistab," selgitas minister.