Kohanemisprogramm aitab välismaalastel Eestis toime tulla

Möödunud laupäeval toimus Narvas venekeelne koolitusmoodul, mis andis ülevaate Eestis töötamise ja ettevõtlusega tegelemise võimalustest. Lektor Marta Traks rääkis kaasahaaravalt, arusaadavalt ja kohati naljatledes muu hulgas sellest, mille poolest erinevad Eesti töökollektiivid ja sealsed suhted teiste riikide omadest. Foto: Ilja Smirnov

Narvas toimub osa Eestis välja töötatud kohanemisprogrammist, mis on mõeldud selleks, et aidata Eestisse saabuvatel välismaalastel kiiresti ja mugavalt omandada Eestis edukaks hakkamasaamiseks vajalikud esmased teadmised ja oskused. Programm koosneb koolitusmoodulitest, iga moodul kestab 5-8 tundi, algtaseme keeleõpe 80 akadeemilist tundi.

Kohanemisprogramm käivitus Eestis möödunud aasta augustist ning asub siseministeeriumi vastutusalas. "Kohanemine uues elukeskkonnas võib olla nii huvitav kui keeruline väljakutse. Kohanemine on protsess, mille käigus riiki (ümber)asunud inimesed kohanevad uue keskkonna ja vastuvõtva ühiskonnaga. Protsessi iseloomustab oskuste ja teadmiste omandamine nii eluolu, riigi kui ka käitumistavade kohta," selgitab ministeerium programmi sisu.

Kohanemine moodulite abil 

Programm koosneb lühikestest ja interaktiivsetest moodulitest: baasmoodul annab ülevaate Eesti riigi toimimispõhimõtetest, ühiskonnast, kultuurist ja rahvast, elanike õigustest ja kohustustest, avalikest teenustest jne; temaatilised moodulid annavad ülevaate tööst ja ettevõtlusest, perest, õppimisest ja teadusest; eraldi koolitusmoodulid on välja töötatud 3-15aastastele lastele ja noortele ning rahvusvahelise kaitse saajatele. Kõik koolitusmoodulid sisaldavad elulisi praktilisi näiteid, mis aitavad õpitut paremini mõista ning omandatud teadmisi igapäevaelus rakendada.

Peale selle sisaldab kohanemisprogramm ka algtaseme (A1) eesti keele õpet.

Kohanemisprogrammis osalemise eelduseks on politsei- ja piirivalveameti suunamine. Automaatselt saavad politsei- ja piirivalveametilt suunamise kohanemisprogrammi need välismaalased, kellele on antud elamisluba või elamisõigus või kes on omandanud Eestis elamisõiguse pärast 2015. aasta 1. augustit. Nendel sisserändajatel, kes on viibinud Eestis seaduslikult vähem kui viis aastat, tuleb esitada politsei- ja piirivalveametile sooviavaldus kohanemisprogrammi suunamiseks. Lisainfot kohanemisprogrammi ja selles osalemise võimaluste kohta saab internetist aadressil www.settleinestonia.ee.

Koolitustel osalemine on kõikidele uussisserändajatele tasuta. Kohanemisprogrammi rahastatakse Euroopa sotsiaalfondist, varjupaiga-, rände- ja integratsioonifondist (AMIF) ning riigieelarvelistest vahenditest.

Eesti köidab stabiilsusega

Eestisse saabunud ja elamisloa saanud välismaalastest, ükskõik kust nad pärit poleks, moodustatakse nii ingliskeelsed kui venekeelsed rühmad. Narvas on tegemist peamiselt vene keelt kõnelevate inimestega, kes on Eestisse tulnud idapiiri tagant. Nii näiteks tuli Timofei Glebovski septembris Eestisse Venemaalt Peterburist. Meie riigiga on tal ammused sugulussidemed: Kohtla-Järvel elab tema tädi.

"See programm vastab minu ettekujutustele sellest, kuidas ma tahaksin, et mind adapteeritaks: lühidalt, kuid samas piisavalt põhjalikult," on Timofei juba läbinud Narvas baas- ja ettevõtlusmooduli ning käib samal ajal ka eesti keele kursustel.

Glebovski, kellel on 43aastasena omandatud majanduskõrgharidus, asus möödunud aastal õppima Narva kutseõppekeskusesse, et omandada Euroopa nõuetele vastav raamatupidamise kutsekvalifikatsioon ning hakata siis finantsnõustamise vallas oma äri juba uuel tasemel arendama. Selles, kas ta Venemaale elama naaseb, ta esialgu kindel ei ole.

"Siin on rohkem stabiilsust," arutles Glebovski. "Ma olen väsinud ootamatutest otsustest ja olukordadest. Tahan, et saaksin teha prognoose kas või kümne aasta peale ette. Venemaal lõppesid kõik mu prognoosid maksimaalselt kolme aastaga. (…) Ning sa ootad pidevalt, et keegi virutab sulle selga − mina seda oodata enam ei taha."

Eestiga kohaneda tuleb ka välismaal 

Timofei Glebovski arvab, et pääses kohanemisprogrammi hiljem, kui oleks vaja olnud, kuna enne seda jõudis ta teha mitu väärsammu.

"Kui seda infot ka Eesti saatkonnas jagataks, siis ei oleks mul aasta kaotsi läinud − selle aasta jooksul tegin ma seda, mida poleks üldse teha tulnud. Nii näiteks plaanisin ma Eestis äri tegema hakata ning avasin ettevõtte, siis aga selgus, et kui see on tegutsenud juba üle poole aasta, starditoetust taotleda enam ei saa. Kui ma oleksin seda teadnud, oleksin ma siia tulnud, end töötuna arvele võtnud ning stardiabi saanud," selgitas ta.

Temaga on nõus samuti Peterburist Eestisse kolinud ja kohanemisprogrammis osalev ärimees Sergei Tsvetkov.

Tsvetkovi hinnangul oleks olnud hea alustada programmiga juba enne elamisloa saamist. "Siis inimesed teaksid, millest peaks alustama, millega alguses kokku võib puutuda ning kuhu tuleks vajaduse korral pöörduda," sõnas ta.

Kohanemisprogrammi keeleõpperühmad tegutsevad Tallinnas, Tartus ja Narvas. Siseministeeriumi andmetel võttis septembrist 2015 kuni käesoleva aasta veebruari alguseni selle programmi raames toimuvatest koolitustest osa 439 inimest. Euroopa Liitu mitte kuuluvatest riikidest on kõige rohkem Ukraina ja Venemaa kodanikke, euroliidust aga Saksamaa, Hispaania, Soome, Läti ja Itaalia kodanikke.