Narva linnavolikogu esimeest kahtlustatakse kelmuses

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Narva linnavolikogu esimees Aleksandr Jefimov pooldab tervislikke eluviise ning kinnitab, et võis töövõimetushüvitisega kogemata eksida.
Narva linnavolikogu esimees Aleksandr Jefimov pooldab tervislikke eluviise ning kinnitab, et võis töövõimetushüvitisega kogemata eksida. Foto: ILJA SMIRNOV/ARHIIV

Narva linnavolikogu esimees ja juristist eraettevõtja Aleksandr Jefimov on valmis raha tagasi maksma, kui selgub, et ta raamatupidamises töövõimetushüvitisega tõepoolest eksis. Prokuratuur aga ei pea algatatud menetluse lõpetamist võimalikuks.

Kaitsepolitsei on algatanud Narva linnavolikogu esimehe Aleksandr Jefimovi suhtes kriminaalmenetluse, millega uuritakse Jefimovi võimalikku kelmust. Talle on esitatud kahtlustus linnavolikogu aseesimehena töövõimetushüvitise väljapetmises. Eesti Päevalehe andmetel uuritakse aastatel 2014 ja 2015 aset leidnud juhtumeid; Jefimov oli siis linnavolikogu aseesimees ning tegeles samal ajal ka eraettevõtlusega.

Mais korraldati Jefimovi kabinetis läbiotsimine. Kriminaalasja juhtivast Viru ringkonnaprokuratuurist kinnitati, et tegevused, milles Jefimovit kahtlustatakse, on käsitatavad kelmusena. Oletatava kahju suurust prokuratuuris nimetamast keelduti, märkides vaid, et seaduse seisukohast ei saa seda ebaoluliseks pidada.

Kelmus − tahtlik kuritegu 

Jefimov ise keeldus kategooriliselt talle esitatud kahtlustusi kommenteerimast. Tema kaitseks astus välja parteikaaslane ja Keskerakonna Narva piirkonna esimees Yana Toom, kirjutades oma Facebooki-lehel: "Vestlesime temaga ning ta kinnitas, et tegemist oli tahtmatu eksimusega − ma ei hakka raamatupidamise detailidesse süüvima. Kui ta tõepoolest seaduse vastu patustas, siis on ta valmis vabandust paluma ja raha tagasi maksma."

Viru ringkonnaprokuratuuri pressiesindaja Carol Merzin aga märkis, et kelmus on tahtlik kuritegu. "Kogemata või ettevaatamatusest kelmust toime panna pole võimalik," sõnas ta.

"Isikute suhtes, kellelt ühiskond eeldab kõrgendatud usaldusväärust, pole võimalik menetlust lõpetada ka siis, kui nad nõustuvad oma tekitatud kahju hüvitama," lisas prokuratuuri esindaja.

Stalnuhhini järeltulija

2000. aastast Keskerakonda kuuluv Aleksandr Jefimov on Narva linnavolikogus juba üle 13 aasta. Ta on 47aastane ja hariduselt jurist. Äriregistri andmetel on Jefimovil füüsilisest isikust ettevõtjana (FIE) ka oma õigusbüroo. Partnerluses ühe Peterburi ärimehega kuulub ta väikese firma NN Digital juhatusse. Firma on registreeritud poliitikust juristi kodusele aadressile ning selle tegevuseks on märgitud telekommunikatsiooniteenuste osutamine. Jefimov kuulub ka korteri- ja paadigaraažiühistu juhatusse.

2011. aasta aprillis asus Aleksandr Jefimov esimest korda Narva linnavolikogu tööd juhtima, vahetades sellel kohal välja riigikogusse läinud Mihhail Stalnuhhini. Stalnuhhini järeltulijana pidas ta vastu 2013. aasta novembrini ning tagandati siis sisepoliitiliste nääkluste tagajärjel, mis tulid avalikuks tänu Jefimovi enda emotsionaalsele kirjale oma parteikaaslastele. Tema asemel valisid tsentristid linnavolikogu esimeheks Narva ekslinnapea Tarmo Tammiste, kuid 2016. aasta veebruaris asus Jefimov taas linnavolikogu etteotsa, kuna Tammistest sai jälle linnapea.

Kõik Narva linnavolikogu liikmed saavad oma saadikutegevuse eest igakuist hüvitist summas, mis sõltub komisjonides olevate ametikohtade arvust. Linnapea omaga võrdset palka saab vaid volikogu esimees − praegu Aleksandr Jefimov. Töö eest tasu saavast aseesimehest on ta seni keeldunud, kuid just täna hakatakse seda küsimust arutama, nii et valida võidakse korraga kaks aseesimeest.

Linnavolikogu kantseleist anti teada, et saadikutele makstakse hüvitist iga kuu ja sõltumata sellest, kuivõrd täiuslikult on üks või teine saadik oma kohustusi valijate ees täitnud ning kas ta on olnud haige või terve. "Ainult valijal on õigus hinnangut anda," selgitas kantselei juhataja Igor Širai.

Tagasi üles