Narva kogunesid Eesti parimad maastikuratturid
21. juuli 2016, 10:57
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Maastikukrossi meistrivõistlustest osavõtnute üldise arvamuse kohaselt on Narva uus krossirada üks Eesti paremaid: raja loojad on säilitanud algupärase metsamaastiku, kuid samas täiendanud seda kunstlikult rajatud takistustega.
Enne laupäeval Narvas alanud Eesti maastikukrossi meistrivõistlusi uhtusid tugevad paduvihmad mõningad rajatised metsanõlvadelt minema ning korraldajatel tuli need uuesti püsti panna. Ent võistluspäevadel oli ilm peamiselt kuiv ning tänu sellele ka rada suhteliselt ohutu: märjad kivid ja palgid oleksid otsemaid libedaks muutunud. Üldiselt aga ongi maastikukross üsna traumaohtlik, kuid publikule atraktiivne spordiala.
Rada tehti viis aastat
Äkke spordiklubi juht ja rajameister Vladimir Všivtsev rääkis, et Narva krossirada ehitati suuremalt jaolt oma jõududega ja ilma igasuguse projektirahata. Abiks olid sponsorid.
"Me kasutasime ära looduslikke radu: tegime need puhtaks, mõnda kohta tõime kive juurde..."
Všivtsevi sõnul kulus raja väljaarendamiseks ja loomiseks ligikaudu viis aastat.
"Sellised asjad kiiresti ei käi," selgitas ta, miks see nii palju aega võttis. "See ainult tundub nii, et metsamassiivis on kõik vajalik niigi olemas. Tegelikult aga paigaldasime me siia kõik ise. Näiteks ei ole siin kaljusid ning seepärast tuli siia kive kohale vedada."
Edaspidi hakatakse Narva Pähklimäe rada veelgi täiendama ja laiendama. Všivtsevi sõnul on kavas teha sinna ka jooksurajad.
"Sama ambitsioonikalt mõtleme me ka suusavõistlustele," kinnitas Všivtsev, lisades samas, et selleks on tarvis mitte ainult radu, vaid ka muid tingimusi ning taristut.
Taristu on omaette teema. Pähklimäe terviseradadel saab juba praegu üleriigilisel tasemel võistlusi korraldada (2013. aastal asus seal Narva energiajooksu võistluskeskus), kuid kohtunikele, vaatajaile ja sportlastele väärilisi tingimusi pakkuda ei ole seal esialgu võimalik.
Kõrge tasemega jalgratturid
Kõik need aastad, mil Narva 4,2 kilomeetri pikkust krossirada rajati, sõideti seda aktiivselt ka tasaseks: mitmesuguseid krossivõistlusi ja maastikurattavõistlust "Äkke GP" korraldatakse piirilinnas juba neli aastat ning need toimuvad ka tulevikus. Vladimir Všivtsevi sõnul on nende võistluste tingimused ja reeglid ka harrastajate suhtes leebemad ning tänu sellele saavad neist osa võtta kõik huvilised.
Möödunud nädalavahetusel toimunud Eesti meistrivõistlustel aga said osaleda vaid litsentsitud jalgratturid ja spordiklubide liikmed. Litsents sisaldab endas näiteks kindlustust ja muid formaalsusi. Loomulikult kinnitab see ka ratturi kõrget sportlikku taset. Narva kogunesid möödunud nädalavahetusel 400 igas vanuses jalgratturit ning nende meeskonna- ja pereliikmed.
Narva raja kohta tuli palju positiivset tagasisidet: seal on nii selliseid lõike, kus saab hoo sisse võtta ja konkurentidest mööda kihutada, kui ka sääraseid kohti, mis nõuavad maksimaalset keskendumist.
"Rada on tehniliselt hea ja kiire," kommenteeris võitjaks tulnud Martin Loo. "Selle läbimine nõudis mitmesuguseid oskusi ning kohati tuli ka jõudu tarvitada."
Loo võitis konkurentide ees suure edumaaga, kuid sellisest suurepärasest tulemusest hoolimata peab ta Narva võistlust vaid ettevalmistuseks suuremateks rahvusvahelisteks võistlusteks. Tema lähiaja plaanide hulka kuuluvad Kanadas toimuvad maailmameistrivõistlused.
"Rattakross kui spordiala kogub maailmas üha suuremat populaarsust," sõnas Vladimir Všivtsev. "Rio de Janeiro olümpial sõidetakse umbes samasuguste elementidega rajal: seal on trampliine, palke, kive..."
Rahvuslikku olümpiameeskonda Martin Loo ei pääsenud, ehkki maailma edetabelis paikneb ta 17. kohal.