Põlevkivimuuseumi viimane päev Kukrusel

Põlevkivimuuseumi direktor Ainar Varinurm loodab, et ees seisev kolimine ei tule muuseumi töötajatele sama raske nagu eelmine, sest selleks hakati valmistuma juba väga ammu. Foto: Peeter Lilleväli

Kolmapäev oli viimane päev, mil Kukrusel asuvas põlevkivimuuseumis püsiekspositsioone vaadata sai. Õhtul pani muuseum uksed kinni − selles hoones ilmselt juba alatiseks.

Põlevkivimuuseum on üle elanud juba kolm kolimist. 1966. aastal loodud muuseum asus pikki aastaid ühes endise Eesti Põlevkivi tühjalt seisvas hoones, 1999. aastal aga otsustati tuua see "inimestele lähemale" − Kohtla-Järve linnavalitsuse hoonesse. Kuid seal oli kitsavõitu ja seepärast koliti muuseum 2006. aastal üle Kukrusel vabanenud klubisse.

"Selline asukoht tundus sümboolne: just nimelt Kukruselt sai põlevkivi kaevandamine alguse. Teine tähtis faktor oli Tallinna-Peterburi maantee vahetu lähedus," meenutas põlevkivimuuseumi direktor Ainar Varinurm. "Alguses rõõmustasime avarate ruumide üle, ent pärast seda, kui peatee tehti Kukrusest kaugemale, hakkas meie juures käima üha vähem turiste, kes varem Kukruselt läbi sõites seal peatusid ja ka muuseumi külastasid. Kuid kõige suurem probleem pole isegi mitte külastatavuse vähenemine: hoone on väga energiakulukas, kütte pealt kokku hoidmine aga avaldab negatiivset mõju arhiivide säilivusele. Seepärast hakkasime muuseumile uut kohta otsima ning arutasime mitmesuguseid võimalusi. Ja teate, mis on hämmastav? Millegipärast hakkas just sel, viimasel suvel muuseumiekspositsioonide külastatavus Kukrusel kasvama: iga nädal käis 50-60 inimest, eriti palju turiste oli Leedust ja Soomest. Ja ka kohalikke külalisi oli rohkesti, vaid üks juulikuu nädal oligi rahulik. Võib-olla mängisid oma rolli kuuldused muuseumi sulgemisest..."

Kolib Kohtla-Järve kesklinna

Põlevkivimuuseum kolib aadressile Tuuslari 22, kus senini paiknes Kohtla-Järve keskraamatukogu lugemissaal. Sel nädalal viidi see lõplikult üle sealsamas vastas asuvasse hoonesse − lasteraamatukokku, kus tehti enne seda ära remont.

"Endises lugemissaalis on piisavalt pinda nii arhiivi kui ekspositsiooni jaoks," ütles Kohtla-Järve abilinnapea Niina Aleksejeva. "Et kohandada ruume muuseumile sobivaks, on samuti tarvis pisemat sorti remont teha. Juba esmaspäeval asuvad ehitajad töö kallale ning nad lubasid nädalaga valmis saada. Kultuuriobjektide ümberpaigutamisega seotud kulutusi tuleb linnal muidugi teha, kuid need tasuvad end ära, kuna enam pole vaja ülal pidada Kukrusel asuvat hoonet. Pealegi on nii linnaelanikele kui ka siinsetele külalistele palju mugavam, kui raamatukogu, põlevkivimuuseum ja valge saal asuvad lähestikku, ühel tänaval."

Ainar Varinurm lisas, et inimestele lähedus on küll tähtis, kuid talle kui muuseumi direktorile on kõige olulisem arhiivide säilivus ning seda on uues kohas tagada tunduvalt lihtsam. Just sel põhjusel ei võtnud nad aastaid vastu uusi eksponaate, mida inimesed neile vahel toovad. Ainult pildistasid neid, et nad digitaalsesse mällu jätta. Võimalik, et pärast kolimist hakkab ka muuseumi materiaalne osa taas täienema.

Unikaalne ja populaarne

"Meie muuseum on ainukordne, selliseid muuseume pole rohkem kusagil. Meile kuulub tohutu rikkus, sest ainult kunstikogus on tallel 110 autori tööd, kokku aga on nimekirjas 30 000 säilitusühikut. Põlevkivi kaevandamise ja põlevkivilinna ajalugu huvitab nii vanu kui noori. Nüüd enam ei ütle keegi, et seda "kola" pole kellelegi vaja: meie arhiivide abil kirjutatakse diplomitöid, neid kasutavad temaatilistes väljapanekutes Tallinna ja Tartu muuseumid..."

Viimasel õhtul Kukrusel muuseumisse sisse astunud külalistele näidati pühamast pühamat − muuseumi varamut. Veel mitte kordagi ei ole selle uksi "võõrastele" paotatud. Põnev oli heita pilk sinna, kus spetsiaalsetele stellaažidele on paigutatud pildid... Ülejäänud ruumid nägid välja kui pappkarpide laod, kuna peaaegu kõik eksponaadid on kolimiseks ära pakitud.

"Me tegelesime ettevalmistusega peaaegu terve aasta," ütles Ainar Varinurm. "Meenutades, kui raske oli materjale kokku koguda ja pärast viimast kolimist taas lahti pakkida, hakkasime seekord kolimiseks valmistuma juba aegsasti, teadmata veel uut asukohtagi. Näilisele kaosele vaatamata on siin kõik süstematiseeritud, olemas on nimekirjad, seepärast on seekord ka lahtipakkimine tunduvalt lihtsam kui möödunud korral."

Muide, mõned karbid on lahti pakkimata juba 1999. aastast! Varinurm kinnitas, et nad teavad täpselt, mis nende sees on, kuid seni pole lihtsalt mahti olnud neid lahti võtta. Koos temaga on muuseumis kokku vaid kolm töötajat ning nende õlul lasuvad kõik tööd ja tegemised: ekspositsioonide loomine ja ekskursioonide läbiviimine, arhiveerimine ja digiteerimine. "Sellest hoolimata oleme siin veedetud üheksa aastaga jõudnud väga palju ära teha," kinnitas ta.

Teevad talgud

Septembris lõpetavad muuseumi töötajad viimased ettevalmistused ning oktoobri alguses kavatsevad korraldada talgud − kutsuda kokku vabatahtlikud abilised. Füüsilist jõudu läheb tarvis palju − mõnda eksponaati ei suuda ka kolm meest korraga üles tõsta... Oma jõududega muuseumi töötajad kindlasti toime ei tule, kuid nad on veendunud, et leiavad abilisi.

Kui kõik plaani kohaselt läheb, avab muuseum uues kohas külastajatele uksed järgmise aasta juunis. Käesoleva aasta lõpuks kavatsevad muuseumi töötajad teha korda arhiiviosa ning seejärel hakkavad tegelema ekspositsiooni loomisega.

Mis saab Kukrusel asuvast hoonest?

Kohtla-Järve linnavolikogu esimees Riina Ivanova ütles, et see küsimus on esialgu vastuseta. Variante palju pole − hoone proovitakse maha müüa.

"Kuid vaevalt leidub keegi, kes sooviks seda omandada," arvab ta. "Selleks et seda rendile anda, on sinna samuti vaja suuri investeeringuid teha, kuid linnal pole selleks raha. Parimal juhul võiks selle konserveerida, kuid sellekski on raha vaja. Nii et uksed paneme küll kinni, kuid tõenäoliselt ootab seda hoonet kurb saatus − varem või hiljem laguneb see lihtsalt ära."