Hundid murdsid Aidu-Liival kümme lammast
7. september 2016, 10:30
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nädal tagasi murdsid hundid Lüganuse vallas Aidu-Liiva külas kümme lammast; kohapeal leiti veel viis varasemat lambakorjust.
"Esimest korda käisid hundid juba kevadel mul siin lambaid murdmas, siis läks kahe ööga kolmteist lammast," rääkis OÜ E.K. Partner Grupp omanik Mart Kivistik.
Tookord kohale kutsutud keskkonnaameti tollane jahinduse spetsialist olevat juhtunu silma järgi ja põhjalikumalt uurimata koerte süüks hinnanud.
"Pole meil siin mingeid koerakarju liikumas, hunte on nähtud küll − isegi viiepealisest karjast räägitakse," ütles Kivistik.
Nüüd kinnitas kohapeal kahjusid hindamas käinud keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo jahinduse spetsialist Uno Treier, et murdjad olid hundid ning murtud lammaste arvu järgi otsustades võis hunte olla kaks-kolm.
"Ühest lambast oli ainult üks tagumine jalg järel, teisi oli vähem söödud," rääkis Treier. "Peale nende kümne leidsime veel viis varasemat lambakorjust, aga nende põhjal ei saanud enam öelda, mis surma põhjustas."
Treieri sõnul jäi pärast hundirünnakuid koos veistega karjamaale alles vaid üks lammas.
Eile ütles Mart Kivistik, et eelmisel ööl olevat see viimanegi kaduma jäänud. Küllap ta huntide nahka läks.
Hirm veiste pärast
OÜde E.K. Partner Grupp ja Farmimamma lambad on koos veistega Aidu-Liiva koplites olnud juba üle-eelmisest aastast saati. Kuni tänavu kevadeni polnud mingit muret − korralik elektrikarjus on ümber, lisaks veel okastraat − sõltuvalt aia asukohast kas all või üleval. Loomadel on varjualused, kuhu nad soovi korral minna saavad; suletavate ustega hoone järele, kuhu loomad ööseks kinni panna, pole seni vajadustki olnud.
"Kevadel lammaste kallal käinud hunt sai ilmselt elektrikarjusest siraka kätte − suvi otsa oli siin rahulik," arvas Kivistik.
Uno Treier kinnitas, et tara koplite ümber on korralik, kohati meetrine, kohati kõrgemgi.
"Aga elu on näidanud, et hunt võib ka meeter kahekümnesest tarast üle hüpata," märkis ta.
Kivistik ise pakub, et hunt võis traatide vahelt läbi minna.
"Õnneks polnud veiseid puututud. Ühel oli küll tagumise kintsu ja udara peal mingeid jälgi näha, aga midagi hullu ei ole. Koplis oli võitluse jälgi ka näha. See hirm on nüüd muidugi, et kui lambaid enam ei ole, hakkavad hundid veiseid võtma."
Juba sel sügisel plaanib firma ehitada hoone, kuhu loomad ööseks kinni panna. Koplid tehakse väiksemaks ja traatidesse lastakse tugevam vool sisse.
Ja lambaid sinna vähemalt esialgu ei viida.
"Uued lambad peame ettevõtte jaoks ikka soetama − meil on PRIA ees kohustused," ütles Kivistik. "Soonurmes on meil lambad samamoodi väljas, juba mitu-mitu aastat, samuti metsad ümberringi − pole seal ükski hunt käinud. Siin käivad nüüd kohe järjest..."
Huntidel järelkasv kesine?
Kahel viimasel aastal pole Ida-Virumaa jahimeestele antud ainsatki hundi küttimise luba. Esimesel aastal toodi põhjuseks seakatk (hundid murravad haigeid sigu), teisel see, et siinsetel huntidel pole pesakondi.
"Ida-Virumaal ei ole olnud tõestust, et hundid oleksid seal siginud," ütles keskkonnaagentuuri eluslooduse osakonna juhtivspetsialist Peep Männil. "Pole teada, et seal oleks suuremaid karju, kus oleks üle kahe-kolme hundi."
Kas tänavu siia kanti hundilube antakse, ei osanud Männil veel öelda. "Kogume maakondadest andmeid veel oktoobri alguseni. Arvestame nii jahimeestelt saadud vaatlusandmeid kui keskkonnaameti infot huntide põhjustatud kahjude kohta, analüüsime neid ja siis otsustame."
Männili sõnul ongi küttimislubade jaotuse otsustamisel aluseks kohapealsete jahimeeste vaatlusandmed ning keskkonnaagentuur eraldi mingit loendust ei tee.
"Meie paneme jahimeestelt saadud koha ja ajaga andmed kaardile ning analüüsime neid. Jahimehed arvavad reeglina, et hunte on rohkem, kui neid tegelikult on. Iga jahipiirkond vaatab seda, kes nende maade peal liigub, aga hundid ja ka ilvesed liiguvad laialt ringi, kuue-seitsme jahipiirkonna territooriumil. Nii et kui igas jahipiirkonnas nähakse kolme hunti, siis ei tähenda see, et kõik need numbrid tuleks kokku liita. Meie vaatame oma kaardile kantud andmeid ilma jahipiirkondade piirideta ja hindame siis arvukust," selgitas Peep Männil.
Karudel poegi palju
Kui huntide järelkasvu hindas Männil siin kandis kesiseks, siis karudel olevat kaks viimast aastat olnud väga head sigimisaastad.
"Noori karusid on rohkem ja just nemad, pooleteiseaastased suhteliselt rumalad jütsid, on need, kes end inimesele näitavad. Mingit ohtu nad inimesele ei kujuta, aga nad on juba piisavalt suured, et inimesed neid kardaksid."
See karu, kes paar nädalat tagasi Sakal kaks lammast murdis, oli ilmselgelt täiskasvanud loom ja tõenäoliselt seesama, kes seal mullugi kaks lammast õnneks võttis.
"Niisugused karud võiks limiidi raames eelistatult ära küttida," ei pea Männil vajalikuks selleks eraldi küttimisloa väljaandmist kaaluma hakata.