Kohtla-Järvel algas tööstusala ehitus

Kohtla-Järve tööstusala loomise ettevalmistused algasid 2009. aastal. Nüüdseks on seal kopp maasse löödud ja vähemalt kommunikatsioonid saavad järgmise aasta sügiseks valmis. Foto: Peeter Lilleväli

Ehkki SA Ida-Virumaa Tööstusalade Arendus alustab taristuehitust Kohtla-Järvel, Narvas ja Kiviõlis eri aegadel, peavad kõik kommunikatsioonid olema valmis järgmise aasta oktoobriks.

SA Ida-Virumaa Tööstusalade Arendus, kes sai piirkonna konkurentsivõime tõstmise programmist toetust veidi alla 5 miljoni euro, alustas taristuehitust Kohtla-Järvel, kus praegu tegeldakse vee ärajuhtimiseks vajalike kraavide rajamisega.

Ühine lõpptähtaeg

Nüüd ehitusse läinud Kohtla-Järve tööstuspargi ajalugu on pikk: detailplaneering algatati seal juba 2009. aastal ning kehtestati kaks aastat hiljem. Keskkonnaministeerium võõrandas maa tööstusaladele 2014. aastal. Taristu eelprojekt sai valmis aasta hiljem, selle aasta alguses saadi ehitusluba, esitati rahastamistaotlus EASile ning sõlmiti leping ehitajaga.

Kokku investeeritakse parki 3 miljonit eurot, millega luuakse kommunikatsioonid 80 hektari suurusel alal 28 krundi tarbeks. Välja ehitatakse nii vee- kui kanalisatsioonisüsteemid, sidevõrk, teed ning tänavavalgustus, aga ka gaasi- ja tööstusliku auru trassid.

Narvas alustatakse teist etappi ehk Kulgu tööstusala kommunikatsioonide ehitamist kas selle aasta lõpus või uue aasta alguses ning Kiviõlis uue aasta kevadel. Lõpptähtaeg on aga kõikidel töödel üks: 2017. aasta oktoober.

Ehkki parkide kommunikatsioonide väljaehitamine tähendab seda, et teed ja tänavad ehitatakse sisuliselt ei kuhugi ning pargid seisavad nagu väljasurnud kummituslinnad, on kommunikatsioonide olemasolu sihtasutuse juhi Teet Kuusmiku sõnul hädavajalik ning ettevõtted ei alusta oma investeerimistegevusi enne, kui taristu valmis.

Piirkondi, kes investeeringute pärast konkureerivad, on palju ning seetõttu on oluline, et pakett, mida investoritele pakutakse, oleks võimalikult mitmekülgne. Üks oluline osa on seal juba valmis taristu, kuid heaks lisaks on ka näiteks toetused, mida antakse Ida-Virumaal ja Lõuna-Eestis elektriliitumise tarbeks, aga ka töökohtade loomise toetus.

Eesmärk pole ebareaalne

Kui Narva Kulgu pargist on esimene krunt maha müüdud juba enne, kui sinna taristut ehitama hakatakse, siis seda, kui keeruliseks saab klientide leidmine Kohtla-Järve parki, ei oska Kuusmik veel ennustada. "Me peame praegu konsultatsioone nelja ettevõttega," tõdes ta, et huvi on, aga ühegi konkreetse tehinguni veel jõutud pole. Kohtla-Järve park on suunatud keemiasektori ettevõtetele või siis neile, kelle energiavajadus suur.

"Kui logistikakeskuse puhul ehitatakse lihtne maja, kuhu pannakse riiulid, siis suurte tööstuste puhul ehitatakse maja siiski ümber tehnoloogia ning see on oluliselt mahukam ja suurem investeering, mis tihti nõuab ka pikemat ettevalmistust," ei lubanud Kuusmik, et juba homme tulevad kohale kopad, et mõni ettevõte püsti panna.

Küll peab sihtasutuse juht reaalseks nende seatud eesmärki, et aastaks 2020 on Ida-Virumaale loodud 4400 uut töökohta: praeguseks on tehingud sõlmitud 18 ettevõttega, kellest osa juba ka toimetab. "Peame läbirääkimisi muu hulgas kahe väga suure ettevõttega, kes vajavad 1000 töökätt. Seda muidugi siis, kui otsus tuleb meie kasuks," ütles ta.

18 tehingust viis on sõlmitud Jõhvi pargi osas. Millal esimesed ettevõtted seal ehituseni jõuavad, ei oska Kuusmik ennustada. Maa müümisega koos saavad ettevõtted kindla aja investeeringute tegemiseks ja ükski nendest tähtaegadest Jõhvis veel kukkunud pole.