Narvalased peavad linnavõimu korrumpeerunuks

Dirigent Anatoli Štšura sai narvalastelt oma tegevusele kõige rohkem kõrgeid hinnanguid. Foto: ILJA SMIRNOV/ARHIIV

Novembris läbi viidud Narva linna elanike rahulolu uuringu tulemustest selgus, et kõige kõrgemini hindavad narvalased Narva linna sümfooniaorkestri dirigenti ja juhti Anatoli Štšurat, ent samas tuli välja, et poolte vastanute meelest rikutakse nende õigusi ja 80 protsenti leiab, et linnavõim on korrumpeerunud. 

1992. aastal Venemaalt Eestisse kolinud ja aasta tagasi Narva aukodanikuks saanud Anatoli Štšura sai narvalastelt kõige rohkem kõrgeid hindeid: 23 protsenti 268st küsitletud linnaelanikust pani muusikule hindeks kõva viie.

Teisel kohal on reitingus 16% hääli kogunud linnasekretär Ants Liimets, kes nimetatud uuringut linna poolt vahetult ka kureeris.

Neile järgnesid Narvas alati populaarne keskerakondlane ja parlamendi liige Mihhail Stalnuhhin (15%), Narva linnavolikogu liige ja Tartu ülikooli Narva kolledži endine direktor Katri Raik (14%), edukas sporditegelane Vladimir Všivtsev (14%), Narva linnapea Tarmo Tammiste (13%), linnavolikogu liige ja lasteaia direktor Heli Adamovitš (12%), linnavolikogu liige Larissa Olenina (11%), volikogu esimees Aleksandr Jefimov (11%) ning endine riigikogu liige ja enne seda Narva linnapea Eldar Efendijev (10%).

Paljud tuntud inimesed said ka väga madalaid hindeid või vastasid küsitletud nende puhul, et "ei tunne seda inimest": paljusid neist ei tunne kolmandik või isegi üle poole vastanutest.

Kokku käidi uuringu raames välja 51 kohaliku ühiskonnategelase nimi. Populaarsust koguv Yana Toom nimekirja ei kuulunud, kuna tema ei ole Narva elanik.

Enam-vähem esinduslik valik

Narva linna elanike rahulolu uuringu viis Narva linnavalitsuse tellimusel läbi Tallinna firma OÜ Fashon Consult. Uurimuse käigus küsitleti 2016. aasta novembris 268 kohalikku elanikku. Küsitluslehti jagati mitmetes asutustes ning samuti pöörduti otse inimeste poole kaubanduskeskustes.

Enamik vastanutest − 67% − olid töötavad inimesed ja 12% pensionärid. Kaks kolmandikku vastanutest moodustasid naised. Eesti Vabariigi kodanikke oli 64% küsitletutest, Venemaa kodanikke oli 22% ja kodakondsuseta isikuid 14%.

Analoogseid rahva arvamuse uuringuid korraldatakse Narvas regulaarselt 1990. aastatest.

Linnasekretär Ants Liimetsa sõnul kulutas omavalitsus käesoleva uuringu läbiviimiseks 3000 eurot. Tulemused edastatakse poliitikutele traditsiooniliselt enne järjekordse valimiskampaania algust ja need avaldatakse ka linna veebilehel.

"Kindlasti huvitavad Narvat puudutavad tulemused ka Eesti riigivõimu esindajaid," arvab Liimets.

Vastukäivad hinnangud

Üsna halvaks hindasid küsitletud narvalased olukorda mitte-eestlaste õiguste rikkumisega riigis üldiselt ja korruptsiooniga Narvas.

Uuringut juhtinud Raul Vatsar ütles, et õiguste rikkumise teema sisaldab väga subjektiivseid hinnanguid, enamasti on jutt keeleprobleemidest: kusagil ei rääkinud keegi vene inimesega vene keeles, ei vastanud talle vene keeles jne. Teine sageli välja toodud näide on eestlaste eelistamine venelastele tööle võtmisel.

"Ma usun, et siin on tegemist tajumisveaga," kommenteeris Vatsar. "Ilmselt eelistatakse inimest, kes valdab eesti keelt, see aga on suur erinevus, kui kandideerid riigiametisse."

Ta märkis sedagi, et 50% küsitletutest on maininud mitte-eestlaste õiguste rikkumist, ent isiklikult on sellega kokku puutunud vaid 40%. "Ning kui me palusime kirjeldada, milles see õiguste rikkumine väljendub, jäeti see välja toomata."

Teine vastuoluline valdkond oli Vatsari sõnul korruptsioon. Vaid 2% küsitletutest vastas, et Narvas korruptsiooni ei ole, 18% ei osanud sellele küsimusele vastata, kõik ülejäänud aga olid veendunud, et Narvas korruptsiooni siiski esineb. Enamgi veel: kolmandik inimesi on veendunud, et korruptsioon on Narvas isegi suurem kui Eestis keskmiselt. Ent palvele olukorda kirjeldada anti vaid ebamääraseid vastuseid stiilis "kõik võtavad seal raha", "selleks, et midagi saada, tuleb maksta", "tööd saab vaid tutvuse kaudu", "kõik on altkäemaksuvõtjad", "kartellikokkulepped" jms.

Vastuokslikuks teemaks osutus ka haldusreform: 75% küsitletutest ei osanud selle kohta oma arvamust öelda, samas 53% toetas kindlalt Narva ja naaberlinna Narva-Jõesuu võimalikku ühinemist.