Narva eesti keele maja tänavu tõenäoliselt ei avata
7. märts 2017, 22:09
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Narva ja Tallinna eesti keele maja kujutavad endast esialgu vaid konkreetsete lahendusteta kontseptsiooni. Selliste keelekeskuste avamine 2018. aasta algusest jääb tõenäoliselt ainult unistuseks.
End kultuuriministeeriumi keelemajade projekti juhina esitlev Olga Sõtnik tunnistas, et nimetatud projekt on alles väljatöötamisel, st olemas on selle kontseptsioon, ent puudub poliitiline ja finantstugi.
Möödunud nädalal oponeeris Postimehe telestuudios Olga Sõtnikule IRLi kuuluv Viktoria Ladõnskaja, kes on veendunud, et kultuuriministeerium ja MISA fond ei tohiks eesti keele õpetamise küsimustega enam tegelda.
"Riik ei suutunud õigel ajal tasuta kursusi pakkuda. On ilmne, et kultuuriministeerium, kellele MISA fond allub, ei tulnud selle projektiga toime! 6000 soovijast 2000 jättis lõpptulemusena need kursused lihtsalt pooleli. Nende inimeste soov eesti keel ära õppida ei realiseerunud. Eesti keele majade head ideed ei tohi ära anda MISA fondile, kes on end praeguseks täielikult diskrediteerinud," teatas Ladõnskaja.
Loodavad järgmisele aastale
Olga Sõtnik külastas möödunud reedel Narvat, kus ta kinnitas, et poliitilisel tasandil on Tallinna ja Narva eesti keele maja kohta otsuste vastuvõtmine praegu toppama jäänud, ehkki tema tahaks, et need majad alustaksid tegevust juba 2018. aasta alguses.
"Selleks et eesti keele maja konkreetselt Narvas avada, tuleb kõigepealt läbi viia remonditööd, neid aga ei saa alustada enne, kui pole kindlust, et meie plaan ka tööle hakkab. Kuid loodan, et järgmise aasta esimeses pooles õnnestub meil siiski uksed avada ja lint läbi lõigata," sõnas ta.
Narva keelemaja tarvis on projektijuhi esialgsete arvutuste kohaselt vaja ligikaudu 250 ruutmeetrit ruume. Need on juba välja vaadatud Linda tänaval endise Nõukogude sõjatehase Baltijets hoone esimesel korrusel. Sõtnikule meeldib, et need asuvad otse linnasüdames, ning ta on veendunud, et selle koha võib kindlasti inimestele köitvaks muuta. Enamgi veel: just sellest kohast saab lähitulevikus kultuuri ja innovatsiooni keskus, kuna seal avatakse Vaba Lava teatrikeskus, ERRi kohalik stuudio jpm.
"Sellest tuleb selline elav maja ning me loodame, et meie keelemajast saab muudele funktsioonidele hea täiendus. Kahtlemata tahame, et selles majas toimuks midagi hommikust õhtuni, mitte ainult kaks tundi päevas. Üks meie põhimõtetest on see, et eesti keele maja peab olema avatud kogu aeg, kui inimesed seal käia saavad − mõnele on mugavam tulla hommikul, mõnele õhtul, mõnele sobib paremini nädalavahetus," tutvustas ta kavas olevaid plaane.
Et keelebarjäär kaoks
Olga Sõtniku sõnul tegelevad eri sihtrühmadesse kuuluvatele inimestele eesti keele õpetamisega praegu viis ministeeriumi − justiits-, haridus-, sise-, kultuuri- ja sotsiaalministeerium − ning samuti neile alluvad asutused.
"Neil kõigil on oma võimalused ning põhimõtteliselt võib iga inimene praegugi endale midagi sobivat leida, kuid info on niivõrd tükeldatud, et inimene ei pruugi sageli teadagi, kust abi otsida. Üks eesti keele maja ülesannetest on näidata inimesele kätte kõik praegu olemas olevad keeleõppe võimalused ning aidata tal endale sobivaim variant välja valida."
Sõtniku sõnul tuleks Narva eesti keele majas erilist rõhku panna suhtlemispraktikale, kuna just sellega on piirilinnas erinevalt Tallinnast kõige rohkem probleeme.
Eesmärgina näeb Sõtnik seda, et kohalikud vene keelt kõnelevad inimesed vabaneksid hirmust eesti keele rääkimise ees, isegi kui nad oskavad seda vaid õige vähe. "Soovime, et nad oma hirmust üle saaksid ja keelebarjäär kaoks. Et eesti keelest saaks meie ühine suhtluskeel, mis viiks ühtehoidvate, üksteist mõistvate ja üheskoos elada tahtvate inimeste kogukonna tekkeni."
Et täpsemalt teada saada, kui palju Eestis üldse on inimesi, kes eesti keelt õppida soovivad ja toetust vajavad, korraldakse tänavu ühes sotsiaalministeeriumiga asjakohane uuring. Ühtlasi uuritakse, kui palju on firmasid ja õpetajaid, kes on valmis oma teenuseid pakkuma. Sõtnik märkis, et olemas on mitmesuguseid keeleõpetamise metoodikaid, jäänud on vaid välja selgitada, kes õpetajatest on valmis neid praktikas rakendama.