Ida-Viru programmi loomine sõltub keskkonnatasudest

Erik Gamzejev
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Keskkonnaminister Marko Pomerants tähistas mullu novembris veesõõmude rüüpamisega koos Kohtla-Järve linnajuhtide Ljudmila Jantšenko ja  Deniss Veršinini ning riigikogu liikme Valeri Korbiga Oru veetorustiku valmimist, mis tehti suuresti keskkonnainvesteeringute keskusele laekunud saastetasudest. Keskkonnaministeerium ei poolda aga sugugi, et saastetasudest hakkaks veerand otse Ida-Viru programmi minema.
Keskkonnaminister Marko Pomerants tähistas mullu novembris veesõõmude rüüpamisega koos Kohtla-Järve linnajuhtide Ljudmila Jantšenko ja Deniss Veršinini ning riigikogu liikme Valeri Korbiga Oru veetorustiku valmimist, mis tehti suuresti keskkonnainvesteeringute keskusele laekunud saastetasudest. Keskkonnaministeerium ei poolda aga sugugi, et saastetasudest hakkaks veerand otse Ida-Viru programmi minema. Foto: Peeter Lilleväli

Kas võimuliidu lubatud Ida-Viru programmist ka tegelikult asja saab või jääb see tühipaljaks lubaduseks, sõltub suuresti sellest, kuidas õnnestub valitsusel jõuda lähinädalatel üksmeelele, et raha selleks tuleb võtta põlevkiviettevõtete makstavatest keskkonnatasudest. 

Kui mullu uus võimuliit sündis ja Ida-Viru investeeringute programmi tegemine ka koalitsioonileppesse kirja sai,  arvas sotside esimees Jevgeni Ossinovski, et selle programmi põhimõtted saavad selgeks juba mõne kuu pärast. Sel kevadel Ida-Virumaal käinud peaminister Jüri Ratas kinnitas Põhjarannikule, et tegevuskava tuleb valitsuse lauale aprilli lõpus või maikuu alguses. Seni ei ole tulnud ja Põhjarannikule teadaolevalt ei mahu see ka täna toimuva kabinetiistungi päevakorda.

20 miljonit eurot aastas

Programmi koostamist on vedanud rahandusministeerium ja riigihalduse minister Mihhail Korb. Rahandusministeeriumi teatel on programmi dokumendid ja sealhulgas ka asjakohane memorandum riigikantseleile edastatud, kuid see on mõeldud vaid ametkondlikuks kasutamiseks ja seetõttu hoitakse selle sisu avalikkuse jaoks saladuses ning mingeid kommentaare enne, kui valitsus on seda arutanud, ei anta.

Põhjarannikule teadaolevalt näeb programmi töövariant ette aastas ligikaudu 20 miljoni euro suunamist Ida-Viru programmi. Põhimõttelisi erimeelsusi tekitab valitsuse sees aga selle programmi rahastamise allikas. Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo tegi märtsi alguses ettepaneku suunata Ida-Viru põlevkiviettevõtete makstavatest saastetasudest veerand Ida-Viru programmi.

Riigihalduse ministri Mihhail Korbi poolt programmi koostamiseks moodustatud töörühma kuuluva endise riigikogu liikme Lembit Kaljuvee sõnul leidis töörühm, et lisaks saastetasudele peaks ka ressursimaksust 25 või 30 protsenti hakkama laekuma sihipäraselt Ida-Viru programmi. See teekski aastas kokku praeguste kaevandamismahtude ja tasumäärade juures ligikaudu 20 miljonit eurot. Raha jaotamist hakkaks omavalitsuste taotluste alusel korraldama EAS.

Keskkonnaministeerium endiselt vastu

Keskkonnaministeerium kinnitas märtsis Põhjarannikule, et  ministeerium ei toeta ettepanekut suunata osa saastetasusid EASi, kuna seaduse järgi tuleb laekuvat raha kasutada keskkonnaeesmärkide saavutamiseks. Samuti ei pidanud ministeerium põhjendatuks keskkonnatasude seaduse muutmist. Keskkonnaministeeriumi pressiesindaja Kadri Masing kinnitas eile, et selles küsimuses ei ole seisukoht muutunud.

Küsimusele, mis siis Ida-Viru programmist saab, vastas keskkonnaminister Marko Pomerants eile: "Arutatakse! Ministrid esitavad oma soove ja nägemusi regulaarselt ja need ei realiseeru esitatud kujul üsna tihti."

Lembit Kaljuvee sõnul on keskkonnaministeeriumi vastuseis ootuspärane, sest selline samm tooks kaasa ka keskkonnainvesteeringute keskuse eelarve tuntava vähenemise. "Aastate jooksul on saanud harjumuseks süüdistada Ida-Viru põlevkivitööstust suures reostamises, panna neile kõvad maksud peale ja siis ise tegelda kokkukogutud raha mööda Eestit laiali jagamisega. Nii on kujunenud välja terve plejaad ametnikke, projektikirjutajaid ja MTÜsid, kes sellest elavadki. Loomulikult ei taha keegi neist sellest süsteemist loobuda," sõnas ta.

Kaljuvee arvates peaks keskkonnatasudest isegi rohkem kui 25-30 protsenti Ida-Virumaale tagasi tulema. "Arvestades, kui palju elab siin inimesi ning kui palju on siin  kuhjunud aastate jooksul lahendamata sotsiaal-majanduslikke probleeme, tuleb käima panna stabiilne rahastamismehhanism. Ida-Virumaal on õigus tunduvalt suuremale osale keskkonnatasudest, kui seni on siia jõudnud," leidis ta.

Laskmata karu nahka veel ei jagata

Samasse töörühma kuuluv Ida-Virumaa omavalitsuste liidu esimees ja Vaivara vallavanem Veikko Luhalaid, kes on lisaks ka riigihalduse ministri nõunik, pidas vähetõenäoliseks, et keskkonnatasudest õnnestub Ida-Viru programmi suunata 20 miljonit eurot. "Teades mõnede ministeeriumide meeleolusid, olen selles skeptiline. Aga ka kümme miljonit oleks juba suur samm edasi, mille eest saaks päris palju ära teha," märkis ta.

Luhalaiu sõnul on püsiv rahastamisallikas vajalik, sest muidu ei ole sel programmil mingit mõtet. "See oleks järjekordne belletristika ja selliseid programme on varemgi tehtud," sõnas ta.

Töörühmas on arutatud  ka mitmesuguseid  investeerimisobjekte, ent Luhalaiu sõnul ei ole nendega väga konkreetseks mindud. "Ei ole mõtet enne, kui pole selge, kas ja kui palju raha programmi tuleb, ühe või teise objekti pärast omavahel kaklema hakata. Üldine põhimõte peaks aga olema, et sellest programmist ei peaks rahastama ühe omavalitsuse lilleklumbi või mõne muu väiksema asja tegemist. See raha peaks minema maakondlikku mõju omavate asjade tegemiseks," märkis ta.

Mihhail Korb on varem öelnud, et  kümneks aastaks kavandatav Ida-Virumaa programm peab sisaldama investeeringuid infrastruktuuri ja inimeste elukvaliteedi parandamisse, mis muudaks piirkonna  atraktiivseks nii suurinvestoritele kui ka väikeettevõtjatele.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles