Maailmameistrist Ontika mõisahärra kutsub Ida-Virumaale

"Inimesed, kes on Ontika mõisas käinud, saavad aru, miks me selle koha ostsime," ütleb Kalle Palander. Foto: Matti Kämärä

Paljud Ida-Virut külastavad soomlased eelistavad peatuda oma kuulsa rahvuskaaslase Kalle Palanderi juures. Sel suvel peaks Ontika mõis meelitama ligi ka eestlasi − etendub seal ju Kukruse suveteatri uus lavastus "Provintsitraagikud".

Kuue aasta eest Ontika mõisa ostnud Kalle ja Riina-Maija Palander on kohendanud õdusaks hotelliks saja-aastase teenijatemaja ja korrastanud endise küüni, mille esimesel korrusel on hobusetall ning teisel neljalapselise pere eluruumid. Enamik suviti avatud hotelli külastajaid on põhjanaabrid.

Pankrannikust võlutud

"Ütlen soomlastele, et te olete juba näinud Tallinna, Tartut, Pärnut ja Saaremaad ning peate nüüd tulema Ida-Virumaale, sest see on täiesti teistsugune maailm. Näiteks sellist pankrannikut Soomes ei ole. Olin ka ise pankrannikust võlutud, kui seda esimest korda nägin."

Palander rõõmustab, et võimalusi ümbruskonna looduse imetlemiseks tuleb juurde, kui Kohtla vald teeb teoks Valaste joa trepistiku ja matkaraja projekti.

"Lisaks kaunile loodusele peaksid soomlased nägema ka siinsete inimeste teistsugust elulaadi. Näiteks seda, et mitte kõigis maamajades ei jookse kraanist vesi. Ja kuigi majad on kohati, nagu nad on, on aiad perfektselt korras."

Palanderi sõnul köidavad soomlasi veel mõisad. Samuti küsitakse spaade kohta ja neid leidub Ontika mõisa läheduses nii ida kui lääne pool.

"Soovitame Ida-Virumaale tulla ka sellepärast, et siin saab sama raha eest rohkem kui Tallinnas. Näiteks restoranis süües. Häid söögikohti juba Ida-Virumaal leidub, näiteks Mimino trahter ja Saka mõis, kuigi võiks olla rohkem. Ja muidugi tasub tulla Narva Hermanni linnuse pärast, mis on väga kaunis. Kuna enamik soomlasi pole kunagi Venemaal käinud, siis Narva minnes saab seda natukene tunda."

Soomlaste silmis pole Ida-Virumaal halb maine, lihtsalt tuntust võiks rohkem olla.

"Soomlased ei küsi kunagi, kas ma olen peast segi, et elan Ida-Virumaal. Küll aga eestlased, kes ei saa aru, kuidas me võisime Monacost Ida-Virumaale kolida. Ütlen alati, et tulge külla, siis mõistate. Siin on nii ilus ja vaikne. Ja kui inimesed näevad veel härrastemaja seestpoolt, siis nad saavad aru, miks me selle mõisa ostsime," jutustab Palander.

Majutusasutus muutis nime

Majutusasutus, mis asub kunagises teenijatemajas, kannab sellest suvehooajast nime hotell Kalle.

"Kui alustasime, oli nimeks Ontika B&B, aga paljud ei saanud aru, mida see tähendab. Siis muutsime nime Ontika külalistemajaks ja andsime valida, kas inimene soovib majutuse juurde hommikusööki või mitte. Nüüd lisandub ka restoran − koos torustiku ja elektrijuhtmete vahetusega rajasime uue, suurema köögi. Seetõttu leidis abikaasa, et majutusasutus väärib hotelli nime," selgitab Palander.

Ta annab endale aru, et on Soome ajaloo edukaima meesmäesuusatajana Ontika mõisa tõmbenumber, ja sellest ka hotelli nimi Kalle. "Soome inimesed küll teavad, et mul on siin kandis mõis, aga ei tea täpselt, kus. Praegu pole teel isegi viita."

Samuti tuleb paljudele üllatusena, kui osav on endine mäesuusataja köögis. Riina-Maija kinnitusel on Kalle toidud paremad kui restoranides.

"Kord oli siin üks Soome grupp, 25 inimest, kellele valmistasin antrekooti. Sööjad kiitsid ja palusid mul koka välja kutsuda. Ütlesin, et kokk on nii häbelik, aga annan talle kiidusõnad edasi," muheleb Kalle, lisades, et  suveks otsib ta siiski appi palgalist kokka.

Rõhk kultuurile

Lisaks restorani avamisele soovitakse Ontika mõisa külastajaid kostitada vaimutoiduga. 19. juunil esietendub seal Kukruse suveteatri uuslavastus "Provintsitraagikud". Kokku antakse 13 etendust.

Härrastemaja kõrgete lagedega saalides avatakse ka kunstigalerii. Maalide eksponeerimisega tehti algust mullu juulis, kui Ontikale jõudis Roomas elava Soome kunstniku Hannu Palosuo näitus.

Pererahvas nägi ränka vaeva, et luua lagesid puhastades ja kaunist telliskiviseina krohvi alt paljastades maalidele sobilik taust. Samas oli see kaua oodatud tõuge, et mõisa peamajas sisetöödega algust teha − seni oli peaasjalikult piirdutud katkiste aknaklaaside asendamisega.

Palander kutsus näitust avama Kohtla vallavanema Etti Kagarovi ja oli üllatunud, kui viimane tõi ühes kultuuriminister Indrek Saare. "Soomes poleks see küll võimalik olnud! Võib-olla oli põhjuseks, et ministril oli Ontikaga isiklik suhe, sest ta lõi kunagi kaasa mõisaõuel etendatud näitemängus," arutleb ta.

Sel suvel näeb härrastemaja seintel muu hulgas Kalle vanaisa Veikko Palanderi maale. Hea akustikaga saalid sobiksid pererahva arvates ka muusikaõhtute korraldamiseks.

Küsimusele, millal ligi 800ruutmeetrine mõisa peamaja saavutab oma kunagise hiilguse, ei oska peremees vastata. See unistus on rohkem kui miljoni euro kaugusel, mida pole praegu isegi silmapiiril.

Kui Palander saaks uuesti valida, alustaks ta mõisa korrastamist härrastemajast. "Unustasime peamise, mille pärast me mõisa ostsime, ja oleme kulutanud kõrvalhoonete peale sama palju raha, kui oleks läinud peamaja kordategemisele," kahetseb ta.