Stalinistlik kultuurimaja võib asenduda Lidli tüüppoega

Muinsuskaitseameti ja kultuuriministeeriumi 20. sajandi ehitiste programm peab endist kultuurimaja Jõhvi silmapaistavamaks selle ajastu ehitiseks. Foto: Peeter Lilleväli

Jõhvi volikogu hakkab sel nädalal arutama detailplaneeringu algatamist, millega tõmmataks maatasa stalinistlik kultuurimaja, mis üldplaneeringu järgi tuleks säilitada, et asendada see odavketi Lidl tüüphoonega. 

Jõhvi volikogusse jõuab homme Narva maantee 11 ja 11a asuvatel kruntidel detailplaneeringu algatamise eelnõu. Esialgse kava kohaselt näeb see ette kahe krundi liitmist üheks ning seal olevate hoonete lammutamist. Eskiislahenduse kohaselt kerkiksid praeguse neoklassitsistliku kultuurimaja ning selle kõrval olevate garaažide asemele kauplusekettidele omased säästlikud tüüplahendused. Ehkki otseselt pole keegi kinnitanud, et tegemist on just Saksa säästupoodide ketiga, näitavad kõik märgid, et just nemad on planeeringu algatamisest ja kruntide ostmisest huvitatud.

Kultuurimaja lammutataks

Narva maantee 11a asuva krundi omanik on OÜ AMV Servis. Krundil seisvad garaažid on tühjad ning ettevõttele mittevajalikud. "Plaan on krunt maha müüa," tunnistas AMV Servise juhatuse liige Hanno Raiend, kes ei lükanud ümber kuuldust, et tegemist on just Lidliga. "See on muidugi spekulatsioon, sest ostja on üks advokaadibüroo," ütles ta.

Narva maantee 11a paikneva krundi müük saab toimuda aga ainult siis, kui müüakse ka teine, Narva maantee 11 asuv krunt. Sellel seisab 1950. aastal ehitatud kunagine kultuurimaja, mida hiljem kasutati kohtuhoonena ning mis viimased paar aastat on seisnud tühjana. Selle hoone omanik on ettevõtja Oleg Šilov, kes oma plaane Põhjarannikuga jagama ei soostunud, viidates, et see on tema maja ja tema mure, mitte kellegi teise oma.

Selleks aga, et pood koos sinna juurde kuuluva parklaga krundile ära mahutada, tuleb praegune hoone sealt lammutada. "Kas siis täies mahus või osaliselt. Detailplaneeringu algatamise taotluse esitaja tahab hoone täies mahus lammutada," ütles Jõhvi vallavalitsuse arhitekt Andres Toome.

Kas selleks ka luba antakse, sõltub kõigepealt volikogust, kelle pädevuses on algatamiseks loa andmine. Kuna Jõhvi üldplaneering näeb ette selle hoone säilitamist, on tegemist planeeringu muutmisega ning see pädevus on ainult volikogul.

"See ei tähenda automaatselt seda, et hoone lammutataksegi. Detailplaneeringu käigus on kõigil huvilistel võimalik teha ettepanekuid ning kui kogukonna vastasseis on väga suur, näitab see suurt avalikku huvi ja sellisel juhul tuleb planeeringu kehtestamisel seda arvestada," ütles Toome. Ta sõnas, et saab aru, et olemasolevale hoonele on raske rakendust leida, kuid hea meelega ei näeks ta selle asemel poeketi säästlikule ehitamisele suunatud tüüpprojekti. Selle muutmisest aga kett huvitatud pole.

Samasuguse tüüplahenduse vastu on olnud ka Narva, kuhu Lidl samuti laieneda soovib. Seal nõuti arhitektuurikonkursi korraldamist.

Korrastab linnapilti

Volikogusse minev eelnõu detailplaneeringu algatamise kohta oli arutusel esmaspäeval, kui ühisistungit pidasid kultuuri- ja spordi- ning haridus- ja noorsookomisjon. "Seis oli viiskümmend viiekümnele," ütles haridus- ja noorsookomisjoni esimees Meelis Tint, kelle sõnul pole see päris nende komisjoni küsimus, kuid arutusele see tuli.

Tint ise ei varja, et tema pooldab vana kultuurimaja lammutamist. "Peaksime haarama kinni sellest, kui keegi soovib midagi arendada," ütles ta. Tint lisas, et praegu seisab maja tühjalt ja laguneb ning uut otstarvet sellele mitu korda funktsiooni muutnud ja ümber ehitatud hoonele on võimatu leida. Pealegi on tegemist suure energiaröövliga, mis teeb selle ülalpidamise keeruliseks.

Kuna Jõhvi linnapilt on nagunii ebaühtlane ning ühtlast keskust pole, ei oleks stalinistliku ehitise lammutamine mingi katastroof, vaid pigem vastupidi. "Mina näen, et see aitab linnapilti korrastada," leidis Tint.

Eile õhtul kogunes volikogu majandus- ja eelarvekomisjon, kes samuti seda küsimust arutab.

Säilitamist väärt

Muinsuskaitseamet ja kultuuriministeerium algatasid 2007. aastal 20. sajandi arhitektuuri programmi, kaardistades säilitamist väärt hoonete ja ehitiste paremiku. Selle nimekirja põhjal tegi muinsuskaitseamet ettepaneku võtta mõningad hooned kaitse alla kas üksikhoonete või tervete hoonerühmadena. 1950. aastal ehitatud neoklassitsistlikus stiilis kultuurimaja on üks nendest, mille kaitse alla võtmist ja säilitamist soovitati.

Kokku oli Jõhvis selliseid objekte seitse: tsaariajast pärit Issanda Ristimise kirik ja Kahula koolimaja, nõukogudeaegsetest ehitistest raudteejaam, endine kultuurimaja, Eesti Põlevkivi administratiivhoone ja telefonikeskjaama hoone ning stalinistlikud linnaosad Tammsaare, Sompa ja Viru tänava vahel.