Tööstusalade arenduselt oodatakse uuel aastal hüpet

Jõhvi äri- ja logistikapargi teed ja kommunikatsioonid on kaks aastat ettevõtteid tühja oodanud, kuid paranenud majandusolukord peaks viima lõpuks ka reaalsete ettevõtete ehitamiseni. Foto: PEETER LILLEVÄLI/ARHIIV

Majanduskasv Eestis ning rahunenud olukord Venemaal tõotavad Ida-Viru tööstusaladele head uut aastat, mille jooksul peaks kerkima mitu uut ettevõtet ning lisanduma paarsada töökohta. 

Kui viimased paar aastat on olnud Ida-Virumaa Tööstusalade Arendusele keerulised ning sellel aastal alustati vaid ühe uue ettevõtte ehitamist, siis uus aasta peaks tulema oluliselt parem. Sellele aitavad kaasa nii Eesti enda kasvav majandus kui ka olukorra stabiliseerumine Venemaal. Lisatõuke sellele võiks anda Ida-Virumaa programm, mis meelitaks ettevõtteid maakonda investeerima ja töökohti looma.

Mõõn möödas

Eile nõukogu koosolekul oma uue aasta tegevuskava arutanud SA Ida-Virumaa Tööstusalade Arenduse nõukogu esimees Kalev Kallemets ütles, et eelkõige on põhjus, miks viimased paar aastat on olnud arendatavatel tööstusaladel ootamatult vaiksed, seotud olukorraga Venemaal. Kui 2009. aastal sihtasutust luues loodeti, et kümne aastaga on Ida-Virumaale loodud 4400 töökohta, siis reaalsuses pole asjad nii kiiresti läinud.

"Kõik välisinvesteeringud, mis tööstusaladel on tehtud, isegi need, mis põhinevad lääne kapitalil, on seotud Venemaaga. Aastad 2010-2011 ja 2014-2015 on olnud väga keerulised," tõdes Kallemets.

Eesti ettevõtete jaoks on laienemise teinud keeruliseks see, et Eestis pole meetmeid, mis investeeringuid piisavalt toetaks. Suurinvesteeringute toetamiseks on riigil ette nähtud 3 miljonit eurot, mis on väike summa. Leevendust võiks tuua Ida-Virumaa programm, mis oleks just siinse piirkonna arendamiseks. Kui sealt hakatakse toetama investeeringuid, mis loovad piirkonda töökohti, on see väga positiivne areng.

Samuti on ettevõtted olnud hädas investeeringute finantseerimisega, sest pangad pole pidanud Ida-Virumaale investeerimist perspektiivseks. "Oluline on see, et ehitatud objektil oleks turgu ka juhul, kui seda müüma hakatakse," ütles ta. Aasta lõpus on aga ettevõtted pankadelt positiivseid rahastusotsuseid saanud, mis on hea märk.

Ehitusaasta

Ehkki eelmisel aastal alustati ainult ühe ettevõtte ehitamist, sõlmiti aasta jooksul sihtasutuse ja ettevõtete vahel 15 lepingut. Uue aasta esimeses pooles peaks neile lisanduma veel kaheksa ning Kallemets ennustab, et ehitamiseks läheb nii Jõhvis, Narvas kui ka Kohtla-Järvel.

Uue aasta märksõna ongi eelkõige müük, sest taristuehitusega ollakse enam-vähem ühel pool. Ja maid on sihtasutusel piisavalt ning riik on vajaduse korral valmis neid ka juurde andma.

Kallemetsa sõnul on nendele olulised kõik ettevõtted, kes nendega lepingu on sõlminud. Eriti hea meel on tal aga selle üle, et varsti hakatakse Narvas tootma potte ja panne, mida hakatakse müüma ka Eestis. "Kui vorst tuleb Rakverest ja piim Jõhvist, siis pannid hakkavad tulema Narvast ning kui turule jõuab toode, mis hakkab seostuma kindla koha ja märgiga, siis on see eriti positiivne," kiitis ta.