Juubeliaastal on ka Virumaa kirjandusauhinnal oma juubel

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Kirjastustest on nominentideks olevate teoste kaudu esindatud (ülevalt alla lugedes) eesti keele sihtasutus, OÜ Vemsa, MUSTVALGE ja Varrak.
Teet Korsten/Põhjarannik
Kirjastustest on nominentideks olevate teoste kaudu esindatud (ülevalt alla lugedes) eesti keele sihtasutus, OÜ Vemsa, MUSTVALGE ja Varrak. Teet Korsten/Põhjarannik Foto: Põhjarannik

16. veebruaril selgub Jõhvis 30. Virumaa kirjandusauhinna võitja. Juubeliaasta auhinna nominentideks on Eva Kofi "Sinine Mägi", Rein Raua "Kell ja haamer", Vahur Afanasjevi "Serafima ja Bogdan" ning Mats Traadi "Valge maja".

Neli nominenti valiti välja pikemast nimekirjast, kus olid veel Hinge Kaljundi "Urbanowiczid", Indrek Hargla "Apteeker Melchior ja Gotlandi kurat", Olev Remsu "Väikelinna baabad", Rein Põdra "Savimäe" ja Erni Kase "Leikude".

Kuidas vorst valmib? 

Nominentidest on Afanasjevi romaan pälvinud Eesti kirjanike liidu 2017. aasta romaanivõistlusel esikoha ja Kofi oma teise koha.

Kirjandusauhinna žürii liige, Rakvere keskraamatukogu lasteosakonna juhataja Reet Tomband rõõmustab, et just Eesti Vabariigi juubeliaastal antakse välja 30. Virumaa kirjandusauhind.

"Oleme vahepealsetele rasketele aegadele vaatamata kaua vastu pidanud. Kui maakonnad poleks omal ajal appi tulnud, oleks preemia eluiga võinud väga lühikeseks jääda. Oleme jäänud traditsioonide juurde selles, kuidas moodustub nimekiri, keda nominentideks valime. Selge, et raamatuid ilmub aasta-aastalt üha rohkem, kõike me ei jõua ise läbi lugeda.

Enamik žüriisid maailmas töötab nõnda, et pakutakse välja oma lugemiselamust ja nii moodustub esialgne nimekiri, mis on väga-väga pikk. Siis järgneb esimene sõel, kus arvestatakse seda, mida loetakse, ja samas hoitakse ka arvustustel silma peal. Meil on selja taga toetusgrupiks kahe maakonna raamatukogude võrk. Nii on nüüdseks välja kujunenud ka peenemad sõelad," kirjeldas Tomband muu seas auhinna köögipoolt.

Tombandi sõnul on kirjandusauhinna žürii töö juures aga kõige toredam, kui saadakse ühe laua ääres kokku. "Ega raamatukogutöötajad omavahel liiga sageli ei suhtle, et raamatuid arvustada ja kaaluda. Eri arvamused võivad põrkuda, üksteist toetada, ootamatusi või üllatusi pakkuda. Ühe laua ääres arutlemine − ja teinekord ka võitlemine! − on väga võluv," ütles Tomband.

Eesti kirjanike liidu (EKL) esimees Tiit Aleksejev, kelle näidend "Leegionärid" pälvis Virumaa kirjandusauhinna 2011. aastal, ütles käesoleva aasta nominentide nimekirja kommenteerides, et 2017 on olnud hea saagi- ja lõikusaasta.

Kirjanike paavst on ise laureaat 

"Soovin žüriile jõudu valikute tegemisel. Valik ei saa kerge olema, kuna neljast kolm on väga tõsiseltvõetavad romaanid − igati esinduslik valik. Mats Traadi romaani "Valge maja", mis on mahult kõige väiksem, iseloomustab vormiline tihedus. Teosel on omalaadne keeleline intensiivsus, mis teeb romaani põnevaks. Seal kohtab ka vahvat optimismi, millega ta nõukogude okupatsiooniaega vaatab. Ka kultuurkapitali kirjandusauhindade žüriil läheb raskeks − head proosat on mullu nii palju ilmunud. Tundub, et žürii peab kulli ja kirja viskama," rääkis Aleksejev.

Kõneldes Virumaa kirjandusauhinnast laiemalt, sõnas EKLi esimees, et temal oli hea meel, kui ta teos selle pälvis. "Näen Virumaa kirjandusauhinda äärmiselt olulisena. Maakondlikke kirjandusauhindu on teisigi, aga sõnadel "Virumaa", "eesti keel" ja "eesti kirjandus" on eriline kooskõla. Eesti kontekstis on kirjandusauhindu päris palju, aga Virumaa oma on teistsuguse kõlaga, temas on omalaadne väljakutse. Ja minule isiklikult tähendab ta palju − kuna ka "Leegionärid" on Virumaaga seotud, oli eriti uhke tunne," ütles Aleksejev.

Virumaa kirjandusauhind on rahaline auhind, mille asutas 1989. aastal Virumaa fondi nõukogu. 1998. aastast korraldavad selle väljaandmist Lääne- ja Ida-Viru omavalitsuste liit. Praegu kuuluvad auhinnažüriisse Lääne-Viru omavalitsuste liidu esindajatena Erich Petrovits ja Inna Grünfeldt, Ida-Virumaa omavalitsuste liidu esindajatena Etti Kagarov ja Teet Korsten, Lääne-Virumaa raamatukogude, kirjandusklubide ja lugejate esindajatena Reet Tomband, Ilme Post ja Riina Rohtung, Ida-Virumaa raamatukogude, kirjandusklubide ning lugejate esindajatena Riina Suuban, Urve Eskor ja Elviira Sidorova.

Tagasi üles