Alajõele ja Karjamaale kavandatakse avalikku randa
14. veebruar 2018, 20:32
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Seni ainsagi avaliku supluskohata Peipsi põhjapiirkond saab tulevikus koguni kaks randa, kuhu inimesel on mugav ligi pääseda ja seal pakutavaid teenuseid tarbida; piirkond saab rohkem elu sisse ja kohalikud elanikud võimaluse ettevõtlusega tegelda.
Alutaguse vallavolikogu algatas jaanuaris Alajõe ja Karjamaa küla avaliku ranna ja nende lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju hindamise.
Mõlema ala detailplaneeringu koostamise algatas tollane Alajõe vallavolikogu juba mullu septembris.
Mõlema planeeringu kohta leidis osaühingu Skepast&Puhkim ekspert, et kuigi üldjuhul ei eelda neil aladel kavandatavad tegevused keskkonnamõju strateegilist hindamist, on see nimetatud juhtudel vajalik. Esiteks sellepärast, et planeeringuga soovitakse suure tõenäosusega vähendada ehituskeeluvööndit, teiseks sellepärast, et planeeringuala asub rohevõrgustiku tuumala sees ning seal on nii kaitstavate liikide elupaiku kui kasvukohti. Kuna kavandatavad tegevused pole veel täpselt teada, ei saa ka hinnata, kuidas need kaitsealustele liikidele ja rohevõrgustikule mõjuda võivad. Kuna võib eeldada, et kavandatavate tegevustega kaasneb oluline ebasoodne keskkonnamõju, ongi vajalik algatada keskkonnamõju strateegiline hindamine.
Detailplaneeringuala suurus on Alajõe külas 24,3, Karjamaa külas 8,5 hektarit.
Mõlema planeeringu eesmärk on vähendada ehituskeeluvööndit (Peipsi järve ääres sätestab seadus selle laiuseks sada meetrit), tagada heakorrastus, planeerida haljastus, avalikud pargid, puhkealad, matkarajad, juurdepääsuteed, liikluskorraldus (sh väikesadamast randa viiv kergliiklustee), jäätme- ja parkimiskorraldus.
Planeering loob võimalused
"Peipsi põhjapiirkonnas ei ole praegu mitte ühtegi avalikku supluskohta − sellist, mis oleks registreeritud ja mingilgi määral järelevalve all," põhjendas detailplaneeringute algatamist Alajõe endine vallavanem, nüüd Alutaguse vallavalitsuse liige Taavi Vogt.
Alajõe ranna puhul tahetakse tema sõnul ennekõike luua külalistele parklad ja tagada avalikud teenused.
"Praegu ei ole autot kusagile jätta ega kusagilt pirukat osta," ütles Vogt. "Kui on olemas avalik teenus, siis jäetakse rahule kohalikud elanikud ja suvilaomanikud, kelle aedadest läbi praegu randa tormatakse. Kohalikud inimesed pole praegu veel asja mõttest aru saanud, ütlevad, et milleks meile need võõrad siia. Tegelikult viime avaliku rannaga võõrad just kohalike ruumist ära, avalikku ruumi."
Karjamaa ranna puhul on suurimaks probleemiks kitsas koht järvele kõige lähemal kulgeval teel, mille autod ilusate ilmadega nii ära ummistavad, et ükskord isegi liinibuss sealt läbi ei pääsenud. Koostöös eramaaomanikega tahetakse sinna parkimiskohad rajada ja muidugi ka muid teenuseid pakkuda.
"Kui need rannad ükskord ametliku tunnustuse saavad, siis jälgib terviseamet ka vee puhtust ning me saame välja anda esmase info: vesi on puhas, veetemperatuur selline. See on oluline, et puhkajad teaksid ja tahaksid siia tulla," rääkis Vogt.
Juba kümmekond aastat tagasi valminud Peipsi-äärsete valdade ühises üldplaneeringus oli palju ideid, mis nüüd kindlasti detailplaneeringu koostamise käigus arutusele tulevad. Näiteks kergliiklustee Alajõe rannas, mis ei tähenda sugugi asfalti, vaid hoopis laudteed, mida mööda kõndida, mida mööda pääseb vee äärde ka ratastoolis ja lapsevankriga.
"Planeeringud olid algatatud vajadusest näidata ära võimalused. Ega omavalitsus pea kõigega ise tegelema: ehitusõigusega pinnad võib rendile anda, avalikud teenused, parkimine näiteks, ei pea tasuta olema," peab Vogt nende planeeringute elluviimist Peipsi põhjakaldal arenguliselt väga suureks hüppeks.
Kohalik rahvas ei jää kõrvale
Alutaguse vallavalitsuse keskkonnaspetsialist Martin Miller ütles, et täpsemad tegevused neil rannaaladel selguvad detailplaneeringute koostamise käigus.
"Kindlasti saavad oma arvamuse öelda ka kohalikud elanikud. Olen külavanematega rääkinud ja nemad ei ole asjale vastu, pigem ootavad, et midagi areneks. Kõik see, mida luuakse, jääb ju ka kohalikele elanikele kasutada. Praegu on need teemad alles nii alguses, et konkreetsemalt midagi rääkida ei saa − veel pole planeerijatki leitud."