Kavandatav paekivikarjäär kütab üha rohkem kirgi

Lüganuse Tagaküla esindaja Kaja Toikka selgitas kohalike elanike hirme Lüganuse ühinemiseelses volikogus ja on seda valmis tegema ka uue volikogu ees. PEETER LILLEVÄLI Foto: Põhjarannik

Lüganuse valda kavandatava Murru lubjakivikarjääri kaevandamisloa taotlust menetlev keskkonnaamet ootab Lüganuse vallavalitsuse arvamust; esimesena hakkab tuleval kolmapäeval asja arutama volikogu keskkonnakomisjon. 

OÜ Kaltsiumkarbonaat taotleb Lüganuse vallas Matka külas Murru kinnistul maavara, täpsemalt ehituslubjakivi kaevandamise luba.

Mullu augustis küsis taotlust menetlev keskkonnaamet arendajalt lisainfot, muu hulgas ka prognoosi karjääri võimalikust mõjust põhjaveele ja kaevudele.

Eksperdid eri arvamusel 

Detsembris OÜs Alkranel valminud eksperdihinnangus jõuti järeldusele, et kui kaevandada karjääri veetaseme alandamisega, siis on mõjuraadius 104 meetrit ning selle piiridesse ei jää ühtegi kaevu.

Kohalikud elanikud ei jäänud eksperdihinnanguga rahule ning küsisid Tartu ülikooli geoloogiaosakonna vanemteadurilt Argo Jõelehelt teise arvamuse karjääri võimalike mõjude kohta.

Jõelehe arvamuse kohaselt asub kavandatav karjäär alal, kus hüdrogeloogilised tingimused on muutlikud, hoolimata keerukatest tingimustest on kaevandamise võimalike mõjude hindamisel aga kasutatud äärmiselt lihtsustatud lähenemist. Jõeleht väitis, et arvutused eksperdihinnangus on tehtud vigaselt ja algandmete valik on põhjendamata, seega ei saa praeguste teadmiste põhjal väita, et kaevandamine ei hakka ümbruskonna kaeve mõjutama.

Esmase ekspertiisi teinud ekspert Rein Perens nimetas Jõelehe arvamust tendentslikuks ja valeväiteid sisaldavaks.

Kuigi kohalikud elanikud nõudsid keskkonnaametilt, et karjääri mõjuala põhjavee tasemele hinnataks ja modelleeritaks uuesti, ei näinud amet selleks vajadust ning teatas, et jätkab kaevandamisloa taotluse menetlemist.

Keskkonnamõju põhjalikumalt hinnata

Menetluse jätkamise ühe osana saadeti Lüganuse vallavalitsusele üleeile kiri, milles küsitakse loa taotluse ja otsuse eelnõu kohta arvamust.

Nädal varem arendajale saadetud kirjas andis amet teada, et loa menetlemise tähtaega on aasta võrra pikendatud. Põhjuseks toodi kohaliku kogukonna vastuseis ja menetluse keerukus.

Kohalikke elanikke paneb seesugune kiirustamine muretsema.

"Alles teatati menetlustähtaja pikendamisest, nüüd küsitakse juba omavalitsuse arvamust," ütlesid MTÜde Lüganuse Tagaküla ja Purtse Jõe Arenduskeskus esindajad Kaja Toikka ja Laila Meister.

Muretsemiseks annab veel rohkem põhjust tõsiasi, et kaevandamisloa andmise otsuse eelnõu sisaldab ka otsust jätta keskkonnamõju hindamine algatamata.

"Minu hinnangul ei ole keskkonnamõju hindamise ärajätmine põhjendatud, kuna eelhinnangust ei selgu, kas on tegemist olulise keskkonnamõjuga või mitte," ütles Lüganuse vallavolikogu ja volikogu keskkonnakomisjoni esimees Enno Vinni.

Tema sõnul tuleb ka eelhinnangus käsitleda kavandatava tegevuse mõju inimese heaolule, tervisele ja kinnisvarale; kui seda pole tehtud, siis ei saa ka väita, et keskkonnamõju ei ole vaja hinnata.

"Need hindamata teemad on täna kõige olulisemad, mis on kogukonna ja arendaja vahelise vaidluse lähtekohaks. Arvatavasti peame keskkonnaametilt selles osas selgitusi küsima; praeguste teadmiste põhjal tuleb keskkonnakomisjoni arvamus eitav," ütles ta.

Kaevandused ühte patta

Lüganuse abivallavanem Krisli Kaldaru ütles, et volikogu keskkonnakomisjon, kuhu kutsutakse ka arendaja, kohalike elanike ja keskkonnaameti esindaja, hakkab asja arutama järgmisel kolmapäeval.

"Ühe mõttena on läbi käinud, et tellime veel ühe ekspertiisi," ütles ta. "Peame arvestama, et kui oleme loa andmise vastu, tuleb meil seda väga hästi põhjendada."

OÜ Kaltsiumkarbonaat juhatuse liige Hannes Prits ütles, et arendajad on omalt poolt teinud kõik, mis võimalik: vähendanud kaevandamise mahtu, tellinud ekspertiisi; ollakse valmis mõõdistama kõik mõjuraadiusse jäävad kaevud ning tegema neist veeanalüüsid.

"Meie õnnetus on see, et verbaalselt pannakse kõik karjäärid-kaevandused ühte patta, olgu tegemist meie väikse ehituslubjakivikarjääri või suure Uus-Kiviõli kaevandusega. Meie kavandame tegelikult ju paemurdu, aga paraku seadusandlus sellist sõna ei tunnista."

Prits märkis, et karjääri mõju veele − mis on kohalike inimeste põhimure − on kõige kergemini mõõdetav, võrreldes näiteks tolmu või müraga. Selles piirkonnas on palju riiklikke seirekaeve ja vee liikumine lihtsalt hinnatav.

"Me oleme küll kõik endast oleneva teinud, aga tunnen end praegu äärmiselt mittekindlalt − kogu see valdkond on Eestis heitlik ja väga aeganõudev," märkis ta.