Virumaa kirjandusauhinna pälvis romaan Peipsi kandi vanausulistest

30. Virumaa kirjandusauhinna laureaat selgus viie presidendi valvsa pilgu all. Kirjandusauhinna ema ja üks sümboleid Ilme Post (esireas vasakult teine) tundis, et Lennart Meri, kes sellele portree fotole ei mahtunud, jälgib teda oma nõudliku kirjanikupilguga. Nõnda pole žžüriil eksimisruumi. MATTI KÄMÄRÄ Foto: Põhjarannik

Eesti juubeliaastal valiti Jõhvis 30. Virumaa kirjandusauhinna laureaat, kelleks osutus Vahur Afanasjev oma vanatestamendilikult karmi romaaniga "Serafima ja Bogdan", mis kõneleb Peipsi kandi vanausuliste elust aastail 1944-1985.

Tänavu olid Virumaa kirjandusauhinna kandidaatideks Eva Kofi "Sinine Mägi", Mats Traadi "Valge maja", Vahur Afanasjevi "Serafima ja Bogdan" ning Rein Raua "Kell ja haamer".

Valge laik sai kaetud

Teise vooru pääsesid viimased kaks romaani ja žžürii üksmeelsel otsusel pälvis Afanasjevi romaan 30. Virumaa kirjandusauhinna. Sillamäe raamatukogu juhist žžürii liikmele Elvira Sidorovale meeldis, et võidukas romaanis käsitletakse teemat, mida meie kirjanduses seni olulisel määral pole kajastatud.

"Romaan on põnev, sügav ning hästi ja andekalt kirjutatud. Kõik tegelaskujud hakkavad lehekülgedel päriselt elama. Mida kaugemale lugemisega jõuad, seda raskemaks muutub tunne, et päris vanausulisi enam pole − need, kes on, järgivad vaid kombestikku, aga sügavust enam ei ole. Varem peljati jumalat ja ei tehtud kurja, aga raamatu lõpu poole on joomine ja muud patud. Olen ise kõnealust kanti külastanud − seal on etnograafiline muuseum, aga kui palju ehtsaid vanausulisi on jäänud, on raske öelda," räägib Sidorova.

Virumaa kirjandusauhinna üks asutajaid ja sümboleid, nimekas Ilme Post ütleb Virumaa kirjandusauhinna kohta, et meenub suur töö eri aastatel koos käinud žüriides ja palju raamatuid, mis kõik on läbi loetud.

"On hea, et ka seekord väärika raamatu leidsime, mis kõnetab nii Virumaa kui ülejäänud Eesti inimesi," ütles Post. Selle kohta, et Eesti riigi juubeliaastal võitis preemia raamat, mis kõneleb vanausulistest, kostab ta, et meie kultuurikiht peaks olema nii paks, et kohalikke vanausulisi võõraks ei peeta.

"Nad on siin ammu olnud ja meiega meie ajalugu jaganud. On lausa vajalik, et eestlane neist rohkem teaks − nüüd on senine lünk omal moel täidetud. Autor on noor ja temalt võib veel pärleid oodata. Üks Afanasjevi plusse on tema kergesti loetav stiil − raamat ei väsita lugejat. Kui inimesel on see juba käpas, küll ta siis kirjutab järgmisi raamatuid samas võtmes," ütleb Post.

Autor mäe otsas männi all

Põhjarannikul õnnestus kätte saada ka võidukas autor, kes sel ajal kui žžürii oma tööd tegi, veetis aega Gran Canaria saarel ühe mäe tipus männi all jaheda tuule käes.

Küsimuse peale, kas autor ise adus oma romaanile punkti pannes, et tegu on võimsa asjaga, kostab ta, et adus küll. "Sain aru, et tulemus on kõige vingem asi, mis seni kirjutanud olen. Paljud kirjanikud, ka ma ise, on ebakindlad hetkeni, mil raamat on väljas ja selgub, kas loetakse, kas meeldib ja kellele meeldib."

Praeguseks on "Serafima ja Bogdan" pälvinud lisaks Virumaa tunnustusele Eesti kirjanike liidu romaanivõistluse esikoha ja on nomineeritud kultuurkapitali kirjanduse aastapreemiale romaani kategoorias ning Vilde preemiale.

"Väga kihvt on, et nii žžüriid kui ka lugejad on romaani üles leidnud. Kuna romaani kirjutades oli kerge leida sobivaid piibli kirjakohti motodeks, näitab see, et teemad ja teemaarendused ongi vahest ajatumad ning püsivamad. Raamatu aluseks on tegelikult jupike Völsungite saagast, mis on üks hirmus lugu. Tegelesin selle loo psühholoogilise avamisega ning püüdsin kirja panna ka sellest hargnevad lood − Peipsi ääre kontekstis," räägib Afanasjev.

Tasub lugeda ka Afanasjevi luulet 

Ehkki Virumaa kirjandusauhind ei tegele raamatute välimuse hindamisega, võib "Serafima ja Bogdani" puhul ära mainida Peeter Alliku suurepärased illustratsioonid. "Eesti kunst on äge ja meie kunstnike loomingut võiks rohkem kasutada. Eriti paksemas proosas on jäänud illustratsioonide osa vaeslapse rolli," ütleb Afanasjev.

Oma senisest loomingust tooks Afanasjev enim esile luulekogu "Tünsamäe tigu", mis pälvis Eesti kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali 2015. aasta luuleauhinna. Selle kohta ütleb autor, et kogu valmis paralleelselt "Serafima ja Bogdaniga".

"Jutustav ja terviklik luulekogu on kindlasti väga hea. Samuti tooks esile "Katedraali Emajões", mis on Tartu-aineline ja samas ka postmodernistlik, sest sisaldab tsitaate, miksitud tekste teistelt autoritelt. Hindan seda ka takkajärele vaadates ja see võiks isegi rohkem tähelepanu pälvida. Kuni "Serafima ja Bogdani" järel on raamatukogudes suured järjekorrad, võiks lugejad luulekogusid lugeda," räägib autor.

Ilme Post ütleb lõpetuseks, et lugeja on aastate jooksul õppinud, et pole vaja kõiki raamatuid valimatult lugeda − tänu kirjanduspreemiatele tuuakse esile need, mis seda väärivad. "Arvan, et ka kirjanikel on hea meel, kui lugemine on nõnda rahva hulka läinud," ütleb Posti.

Virumaa kirjandusauhinna asutas 1989. aastal Virumaa fondi nõukogu. 1998. aastast alates korraldavad selle väljaandmist Lääne- ja Ida-Virumaa omavalitsuste liit.

Auhind antakse välja üks kord aastas ning see määratakse parimale aasta jooksul ilmunud Eesti ajalugu kajastavale mis tahes žanris kirjutatud väärtkirjanduse hulka kuuluvale eestikeelsele kirjandusteosele.

Auhinna eesmärk on tunnustada Eesti ajaloo ainelise väärtkirjanduse loojaid ning tutvustada ja levitada väärtkirjandust.

Žürii on kümneliikmeline. Kaks esindajat määravad Lääne- ja Ida-Virumaa omavalitsuste liit, kolm raamatukogude, kirjandusklubide ning lugejate esindajat esitavad mõlema maakonna keskraamatukogud.