Alutaguse vallas laustoetusi ei tule
20. veebruar 2018, 20:24
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Alutaguse vallavolikogu arutab homme oma elanikele soodustuste andmist tervislike eluviiside edendamisel, samuti ettevõtluses kasutatavate ehitiste korrastamise toetamist; kõigile mõeldud elamute värvimise või katuse vahetamise toetusi suures vallas kindlasti ei tule.
"Selliseid kõigile elanikele mõeldud toetusi − elamu värvimiseks või katuse vahetamiseks −, nagu need varem mõnes piirkonnas olid, kindlasti ei tule," ütles Alutaguse vallavanem Tauno Võhmar, et valla seesugustest toetustest saab edaspidi rääkida vaid vajaduspõhiselt.
Endiste vallavolikogude toetusteteemalised määrused tunnistatakse kõik lähiajal kehtetuks ja uusi vaetakse väga põhjalikult.
"Me ei ehita oma valda üles toetustele, pigem on eesmärk maksutulu abil elukeskkonda parandada," märkis Võhmar.
Pannjärvel ja suplusmajas soodsamalt
Homme arutab Alutaguse vallavolikogu vallaelanikele mõeldud soodustusi, mis puudutavad kahe äriettevõtte − SA Pannjärve Tervisespordikeskuse ja Mäetaguse SPA suplusmaja teenuste kasutamist. Otsuse eelnõu kohaselt saaksid vallaelanikud Pannjärvel spordiinventari laenutades ja duširuumi kasutades 50% ning Mäetagusel suplusmajas 30% (pensionärid 50%) soodustust.
Seda juhul, kui neil on ette näidata vallakodaniku kaart.
"Kaardi idee pakkusid välja Illuka inimesed, neil oli oma elanikele Pannjärve spordikeskuses midagi seesugust kasutusel," ütles Võhmar.
Kaardi saamiseks peab inimene olema olnud vähemalt kuus kuud valda sisse kirjutatud ning aastaks välja antav kaart kehtiks üksnes koos isikutunnistusega.
Veel arutab volikogu ettevõtluses kasutatava ehitise korrastamise toetuse kehtestamist.
"Selle eesmärk on maastiku ilmet kenamaks muuta," ütles Võhmar, lisades, et endises Mäetaguse vallas toimis see umbes viimased poolteist aastat ning osutus üsna efektiivseks − mõnigi vana kolhoosiaegne hoone sai uue ilme.
Ühe taotleja kohta võib eelnõu kohaselt toetust saada 40% abikõlblike kulude maksumusest (kuid mitte üle 5000 euro), ettevõtja peab olema ehitise omanik ja tööandja vähemalt ühele töötajale; toetust saaks taotleda kord kolme aasta jooksul.
Eelarves liigutatakse raha
Homme läheb volikogus teisele lugemisele 17,15 miljoni euro suurune eelarve, kus esmase eelnõuga võrreldes on kavas üht-teist muuta.
Seletuskirjas on esile toodud üksteist punkti, mis vajavad kokku 314 000 eurot lisaraha, ja kümme punkti, kust puudu oleva summa jagu raha vähemaks võetakse.
Suuremad lisaraha vajajad on Alutaguse hoolekeskuse väikemaja ehitus (hanke tulemus oli arvatust kallim) ja Mäetaguse laohoone rekonstrueerimine (Peipsi toidu suure peo tõttu).
Väiksemaid summasid on vaja Iisaku lasteaia ruumide remondiks, vallavalitsuse ruumidesse mööbli soetamiseks, Iisaku gümnaasiumi elektrivarustusele, välissuhete ja vastuvõttude tarbeks.
Nende kulude tõttu tõmmatakse koomale teede korrashoiule ja Kurtna-Illuka-Kuremäe kergliiklusteele algul planeeritud raha, lükatakse edasi Alajõe bussijaama ehitamine ja Tudulinna rahvamaja rekonstrueerimise projekt, vähendatakse pisut Iisaku muuseumile mõeldud toetusi.
Tervikut vaadatakse teisiti
"Eelarve muudatusi tuleb aasta jooksul veel mitu korda ette, see on alles esimene. Eelarve esimene eelnõu sündis ju nii, et iga endine vald pani oma eelarve kokku ja siis liitsime need kokku. Kui nüüd on üldpilt korraga ees, siis vaadatakse tervikut teistmoodi," nentis Tauno Võhmar.
See, et seletuskirja järgi tundub Mäetaguse enim raha juurde saavat, on tema sõnul petlik.
"Need asjad, kust raha vähemaks võetakse, pole seal nii põhjalikult lahti kirjutatud. Võtame näiteks teede korrastamise − oleme arutanud, et selle summa vähendamine toimub põhiliselt Mäetaguse ja Illuka piirkonna arvelt, kus teed on paremas seisukorras. Alajõe bussijaama − tegelikult keskuse bussipeatuse ehituse ja Tudulinna rahvamaja rekonstrueerimise edasilükkamine on igati põhjendatud. Koostame praegu alevikele kujundusprojekte, nende põhjal saab edaspidi otsuseid teha, mida ja mis järjekorras ette võtta. Alajõe slipi ehitamise asendamine Alajõe-Karjamaa kergliiklusteega on samal põhjusel välja pakutud; slipi asukoht pole praegu päriselt selgegi. Teeme Alajõel sama suure raha eest, aga teist, samuti väga olulist asja: praegu liiguvad inimesed seal sõiduteel ja see pole sugugi turvaline."