Riigikohus asus menetlema Ants Kutti kaebust
18. aprill 2018, 20:42
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigikohus võttis menetlusse Narva ja Sillamäe opositsionääri kaebuse selle kohta, et neid ei võetud mitte ühtegi volikogu komisjoni. Ühtlasi nõuavad kaebuse esitajad, et volikogusid kohustataks saadikukomisjonide moodustamisel järgima seadust, mille kohaselt on igal volikogu liikmel õigus kuuluda vähemalt ühte komisjoni ning komisjonide koosseisu otsustamisel tuleb arvestada volikokku pääsenud jõudude proportsiooni.
narva Narva linnavolikogu opositsioonilise fraktsiooni Meie Narva liige Ants Kutti kaebas Narva linnavolikogu 2017. aasta 7. novembri otsuse piiriäärse ja väliskoostöö komisjoni koosseisu kinnitamise kohta halduskohtusse, kuna Kuttit nimetatud komisjoni ei määratud, ehkki too seda soovis. Kutti tahab selle otsuse kohtus tühistada ning soovib, et volikogus võetaks vastu uus otsus, millega ta komisjoni liikmeks määrataks.
Kutti võitleb oma saadikuõiguse eest, kuid suuremas plaanis tahab saavutada kohtupretsedenti, et ka teised komisjonidest välja jäetud kohalike volikogude opositsioonilised liikmed edaspidi oma õiguste eest seista saaksid.
Kutti tuletas eile meelde, et ehkki tema fraktsiooni liikmed ei ole endiselt komisjonide koosseisudesse määratud, osalevad nad vaatlejatena ja ilma hääleõiguseta enamikul istungitel.
Õigus on, kuid seda ei kaitse keegi
Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus kinnitab: "Igal volikogu liikmel on õigus kuuluda vähemalt ühte komisjoni. Teised komisjoni liikmed kinnitatakse komisjoni esimehe esildusel."
Seesama seadus sätestab: "Volikogu komisjoni koosseisu kujundamisel arvestatakse erakondade ja valimisliitude esindajate osakaalu volikogus." Ent Narva linnavolikogu 12 komisjoni moodustamisel ignoreeriti valimisliitu Meie Narva, mille liikmed moodustavad ligikaudu veerandi kogu volikogust, peaaegu täielikult.
Probleem seisneb selles, et seda, kuidas neid nõudeid tegelikkuses järgima peaks, seaduses kirjas pole ning samuti puudub sääraste rikkumiste puhul kohtupraktika. Neid rikkumisi aga on korduvalt ette tulnud mitte ainult Narva volikogus, vaid ka Sillamäe ja Kohtla-Järve omas.
Riigikohus aitab lahendust leida
2018. aasta alguses keeldusid kahe alama astme kohtud Kutti kaebust menetlusse võtmast, ent üleeile, 16. aprillil asus riigikohus Kutti kaebust menetlema.
Sisult analoogse kaebuse esitas Sillamäe linnavolikogu liige Gulnara Sidorenko ning riigikohus võttis ka tema kaebuse menetlusse. Sillamäe volikogu langetas vaidlustatud otsuse möödunud aasta 21. novembril.
Ants Kutti ütles Põhjarannikule, et tõi riigikohtule esitatud avalduses esile, et alama astme kohtud tuginesid tema kaebust menetlusse võtmast keeldudes tolle aja kohtupraktikale: toona ei olnud veel jõustunud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse parandused, mis puudutavad poliitiliste jõudude tasakaalustatud esindatust kohalike omavalitsuste komisjonides. Need seaduseparandused jõustusid 2017. aasta 16. oktoobrist.
"Nüüd on mul hea meel kas või selle üle, et isegi kui olukord endiseks jääb, annab riigikohus vähemalt kindla ja lõpliku argumentatsiooni, mille alusel tuleb ilmselt õiguskantsleril teha riigikogule ettepanek seaduse muutmiseks, et sääraseid olukordi edaspidi enam ette ei tuleks. Ent kui riigikohus teeb otsuse minu kasuks, siis on mul veel rohkem hea meel," kommenteeris Kutti.
Halb pole mitte seadus, vaid selle eiramine
Kutti arvates ei ole asi mitte niivõrd selles, et kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses ei oleks ette nähtud meetmeid saadikute õiguste tagamiseks, kuivõrd selles, et mitmetes kohalikes omavalitsustes võimul olev enamus lihtsalt eirab seda seadusenõuet.
Narva linnavolikogu esimees ja seal võimul oleva keskfraktsiooni liige Aleksandr Jefimov, kes on hariduselt jurist, on varem Põhjarannikule antud kommentaaris öelnud, et nad tõlgendavad seadust ja selle muudatusi fraktsiooni Meie Narva liikmetega eri moodi.
"Nende parandused [Meie Narva nimekirjad − I.S.] pandi samuti hääletusele ning volikogu tegi nende kohta eitava otsuse. Selleks ongi kollegiaalorgan, kus kõike otsustatakse hääletamisega. Seega on need otsused seaduslikud," on Jefimov veendunud.
Õiguskantsler näeb probleemi
Info selle kohta, et seadusesätted Narvas, Sillamäel ja Kohtla-Järvel jalge alla tallatakse, jõudis õige pea pärast saadikute esimest kohtusse pöördumist nii riigikogusse kui ka õiguskantsler Ülle Madiseni.
Madise tunnistas hiljem oma kommentaaris, et poliitiliste jõudude täpset proportsionaalsust komisjonides on keeruline tagada, kuna komisjonidesse lubab seadus võtta ka liikmeid väljastpoolt volikogu.
"Aga õige pole ka see, et seaduses üldse mingit sunnimehhanismi pole," kommenteeris õiguskantsler. "Me kavatseme teha seadusandjale ettepaneku anda seadusega võimalus vaidlustada halduskohtus protseduuri rikkumist. Ma arvan, et see asi ei lähe arvukate kohtuvaidlusteni, sest kui sunnimehhanism on olemas, siis inimesed neid vaidlusi ei taha ja volikogus hakatakse mõistlikult kokku leppima. Muidu ei ole sel seaduse normil sisulist mõtet, kui selle täitmist ei saa kontrollida."