Reform harvendab apteeke
29. mai 2018, 10:47
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigi planeeritud apteegireform paneb osa haruapteekide uksed kinni. Kui ühelt poolt loodavad apteekrid, et see toob kaasa kvaliteedi kasvu, on paljud seda meelt, et ravimite kättesaadavus muutub kehvemaks ja rohtude järel tuleb kaugemal käima hakata.
Riigikogu võttis 2014. ja 2015. aastal vastu ravimiseaduse muudatused, mille kohaselt tohib apteegi omanik olla ainult proviisori haridusega ettevõtja. Samuti hakkavad karmimad piirangud kehtima haruapteekidele, mis omakorda võib viia apteegivõrgu koomaletõmbumiseni. Ida-Virumaal on apteeke, mida reform mõjutab ning mille tulevik on lahtine, paarkümmend.
Kohtla-Järvel on selliseid apteeke kuus, Jõhvis ja Sillamäel kaks, Tammikus üks ning ülejäänud asuvad Narvas. Mitmed apteekidest, mis vajavad jätkamiseks ümberkorraldusi, asuvad just haiglates ja polikliinikutes.
Muudatusi mitmeid
Vastu võetud reformikava eesmärk on tõsta Eesti apteekide kvaliteeti ja kaotada ära proviisoritega üldapteekide kõrval tegutsevad haruapteegid vähemalt 4000 elanikuga asulates. Haruapteekides pole tingimata kohal proviisorit, ei valmistata ravimeid ja nõuded apteegiruumidele on väiksemad. Väiksemates kohtades võivad haruapteegid senisel moel jätkata. Tärmin seal kukub juba 2019. aasta 9. juunil.
Teine osa reformist puudutab apteekide omanikke: 2020. aasta aprilliks peab kuuluma igast apteegist üle 50 protsendi proviisorile ning ka ülejääv osa ei tohi kuuluda ettevõtjatele, kes tegelevad ka ravimite hulgimüügiga. Seda nimetatakse vertikaalse integratsiooni piiranguks, mille eesmärk on võimaldada konkurentsi tekkimist ravimite hulgimüügiturul, kuna hulgimüüjad peavad hakkama konkureerima neist sõltumatute jaemüüjate ehk proviisorite omanduses apteekide tellimustega.
Eesti apteekide ühendus võitleb tuliselt praeguse kava kohaselt 2020. aasta suveks lõpule jõudva aptreegireformi vastu ning leiab, et ravimite kättesaadavus Eestis väheneb ja reform paneb praegused turuosalised sundseisu, surudes neid müüma oma apteeke alla turuhinna. Eesti apteekrite liit aga pooldab reformi ning leiab, et reeglid võiksid olla veel karmimad ja proviisoritele peaks kuuluma 100 protsenti apteekidest. "Siis oleks kõik sahkerdamiskahtlused välistatud. Nii on näiteks Soomes ja Saksamaal − apteegid on täielikult proviisorite omanduses. Euroopas on tavaline, et apteekidel on nii omandi- kui ka geograafilised piirangud," rääkis liidu esimees Ülle Rebane Postimehele.
Ei pea mõistlikuks
OÜ Jõhvi Apteek juhatuse liige Heigo Prits tõdes, et tema hinnangul on kogu apteegireform jäänud apteegisektori osapooltele, sealhulgas apteekritele, segaseks. "Mis on apteegireformi eesmärk ja mida see paremaks muudab? Mulle tundub, et see külvab hoopis segadust ja vähendab apteegiteenuse kättesaadavust," ütles ta.
Prits tõi näiteks üldapteekide kõrval tegutsevate haruapteekide ärakaotamise nõude vähemalt 4000 elanikuga asulates alates juunist 2019: riigi eesmärk oli väidetavalt tõsta Eesti apteekide kvaliteeti − samas on Eesti elanikest 97% apteegiteenusega rahul ja apteegiteenus juba praegu kvaliteetne. Haruapteekides ei valmistata kohapeal ravimeid ja nõuded apteegiruumidele on väiksemad, samuti pole seal tingimata alati kohal proviisor, vaid farmatseut. Suuremates asulates leidub selliseid apteeke ligi 70. Riik leiab, et need pole põhjendatud, apteekide kvaliteet võiks olla ühtlasem ja kõrgem. Väiksemates kohtades võivad haruapteegid senisel moel jätkata. Neid on Eestis kokku ligi 80.
Pritsule kuulub põhiapteek Tapal ja Jõhvis. Viimase juurde kuulub ka haruapteek Ahtmes. "Kuna Ahtme haruapteegi ruumid ei vasta põhiapteegi nõuetele, tuleb mul see apteek ümber ehitada ning see nõuab lisainvesteeringuid. Vastasel juhul tuleks mul Ahtme apteek sulgeda," rääkis Prits, kes peab haruapteekide ümbertegemise nõuet mittevajalikuks. Ta leiab, et see mõjutab otseselt ravimite kättesaadavuse halvenemist ja seda, et ravimeid vajavad inimesed peavad olema valmis läbima arstimi saamiseks senisest pikemaid vahemaid.
"Aga need apteegiomanikud, kelle haruapteeke pole ruumi vähesuse tõttu näiteks võimalik ümber teha, peavad oma investeeringud maha kandma, samuti ootavad neid ees võimalikud vaidlused rendileandjatega rendilepingute erakorraliste ülesütlemiste tõttu," tõdes Prits, lisades, et Kohtla-Järvel ja Narvas on pooled apteekidest haruapteegid, mis võivad minna sulgemisele.
Ida-Virumaa rahvatervise spetsialist Eha Samra tõdes, et olulisem sellest, kus apteek asub, võib tihti olla hoopis selle lahtiolekuaeg. "Maapiirkondadest on apteegid ammu juba kadunud ning ravimite järel tuleb käia linnas. Sellepärast on olulisem, et linna käiks transport ning apteekidesse pääseks ka nädalavahetusel," ütles ta, tuues näiteks, et Sillamäel on apteeke küll rohkem, aga nädalavahetusel on lahti neist ainult üks. "See on täitsa isiklik näide. Minu ema elab Sillamäel, mina ise elan Vokas ja tihti ei pääsegi apteeki muul ajal kui nädalavahetusel," ütles ta.