Eri ametkonnad peegeldavad Ida-Viru palgainfot vastuoluliselt

Foto: Põhjarannik

Eri ametkondade poolt eile avaldatud tänavuse esimese kvartali palgaandmete põhjal paistab Ida-Virumaa võrdluses teiste maakondadega tugevasti lahknevatel positsioonidel. 

Optimistidele esimesena positiivne uudis.

Kuues koht statistikaametilt

Statistikaameti andmetel oli tänavu esimeses kvartalis Ida-Viru keskmine palk kerkinud 1009 euroni ja maakondade pingereas annab see kuuenda koha. Ida-Virust suuremat palka teenitakse veel vaid Harjumaal, Tartumaal, Raplamaal, Läänemaal ja õige napilt ka Viljandimaal.

Ida-Virumaa selja taha jääb aga koguni kaheksa maakonda, sealhulgas mõlemad naabrid − nii Lääne-Virumaa kui Jõgevamaa.

2017. aasta esimese kvartaliga võrreldes on Ida-Virumaa kerkinud ühe koha võrra. Tollal oli keskmine brutopalk 932 eurot − aastaga on statistikaameti kogutud andmete põhjal maakonna palgatase kerkinud 8,3 protsenti, mis on pisut suurem ka Eesti keskmisest 7,7protsendisest kasvutempost.

Eesti keskmine brutopalk oli tänavu esimeses kvartalis 1242 eurot. Sellele jäid alla kõik maakonnad peale Harjumaa, kus see näitaja ulatus 1386 euroni. Ida-Viru palgatase oli Eesti keskmisest 81,2 protsenti.

Ida-Viru keskmise palga tugevat näitajat toetavad endiselt energeetikud ja kaevurid. Energeetikas kasvas aastaga palgatase üle kümne protsendi ja ulatus 2101 euroni, mis on valdkondade lõikes tõusnud finantsvahenduse järel teisele kohale. Mäetööstus on 1547 euroga infotehnoloogia ja side järel neljandal kohal.

Viimane koht maksuametilt

Maksu- ja tolliameti esitatud mediaanväljamaksete suuruse põhjal koostatud maakondade pingereas on aga Ida-Viru seis tunduvalt nadim − viimane koht 770 euroga. Eelviimasel real olevast Valgamaast lahutab 33 eurot. Kõige suurem on mediaanväljamakse Harjumaal − 973 eurot. Ent Ida-Virumaast on kindla vahega eespool ka kõik need maakonnad, kes statistikaameti keskmise brutopalga tabelis on tagapool.

Kahe ametkonna vastuolulised andmed on seletatavad erineva info kogumise ja esitlemisega. Kui statistikaameti keskmine  brutopalk on saadud aritmeetilise keskmisena, siis maksuameti esitatud mediaanväljamakse näitab keskmist arvu, millest rohkem ja vähem palgasaajaid on igas maakonnas võrdselt. Sellest tuleneb seegi, et keskmine brutopalk on kõigis maakondades suurem kui mediaanväljamakse.

Statistikaameti analüütik Greta Tischler on selgitanud Põhjarannikule, et  statistikaamet kogub andmeid maakondades registreeritud ettevõtetelt, mis tähendab, et näiteks Ida-Viru keskmise palga arvutamisse kaasatakse ka neid töötajaid, kes töötavad siinsetes ettevõtetes, kuid ise siin alaliselt ei ela. Samas näiteks Tallinnas registreeritud mõne poeketi kohalikud töötajad maakonna arvestuses ei kajastu.

Maksu- ja tolliameti pressiesindaja  Kaia-Liisa Kallas ütles, et nende ametkond kogub palga väljamaksete andmeid palgasaajate alusel ja liigitab maakondadesse vastavalt sellele, kuhu nad on rahvastikuregistris märkinud oma alalise elukoha.

Lisaks on kahe ametkonna palgainfo kogumise meetodikas veel mitmeid erinevusi. Näiteks statistikaameti andmed on tekkepõhised, maksu- ja tolliametil kassapõhised, mis tähendab, et ühel kuul teenitud palk läheb neil eri kuude arvestusse.