Maakohtade õpetajaid tahetakse hakata eesti keele toetuseks Narva suunama

Väga hea eesti keele oskusega õpetajate küsimus kerkib Narvas 2022. aastal, mil hakatakse komplekteerima Narvas avatava uue riigigümnaasiumi kollektiivi. Selle gümnaasiumi loomises leppisid minister Mailis Reps ja Narva linnapea Tarmo Tammiste kokku tänavu aprillis, foto on tehtud leppe allkirjastamise tseremoonial. ILJA SMIRNOV Foto: Põhjarannik

Ehkki Narva linnas praegu suurt õpetajate puudust ei ole, tervitatakse kohapeal haridus- ja teadusministeeriumi ideed veenda Eesti väikekoolide pedagooge tulema Ida-Virumaale, et puhas eesti keel jõuaks vene keelt kõnelevate lasteni. 

Ideest suunata õpetajaid sealt, kus nende koormus on väike, piirkondadesse, kus eesti keelt kõnelevatest õpetajatest on puudus, kirjutas sel nädalal Postimees. "Meil on ühteaegu õpetajaid puudu, aga teisalt ka üle," kommenteeris minister Mailis Reps. Eestis on 15 000 õpetajat, ent 12 000 töökohta selles valdkonnas. Probleem on selles, et samal ajal kui maapiirkondades kipub õpetajatel koormust väheks jääma, on Tallinnas, Harjumaal, Tartumaal ja Ida-Virumaal pedagoogidest väidetavalt puudus, mistõttu on ministeeriumis loodud töörühm, kes peab välja selgitama, kas ja mis tingimustel on õpetajad valmis käima teistesse piirkondadesse tööle.

"Me oleme Narva loomas väga suurt riigigümnaasiumi, kus osa õppest peab olema päriselt eesti keeles, mitte kehvas eesti keeles," sõnas Reps.

Praegu otsitakse võimalust, kuidas jaotada õpetajate koormus nii, et nad saaksid paaril päeval nädalas käia Kagu-Eestist Narva tööle.

Narva linnavalitsuse haridusteenistuse juht Larissa Degel ütles Põhjarannikule, et Narva koolid puutuvad aeg-ajalt kokku vajadusega leida uusi pedagooge. Näiteks lahkuvad õpetajad töölt isiklikel, perekondlikel ja muudel põhjustel, kuid praegu pole õpetajate nappus Narvas teravaks probleemiks.

10 kooli peale 9 vaba kohta 

"Muidugi oleks uute pedagoogide juurdevool väga kasulik, mõningase terve konkurentsi loomine annaks hea tulemuse. Näiteks saadavad meie koolid aktiivselt päringuid programmi "Noored kooli". Pikka aega polnud Narva noorte pedagoogide seas populaarne, kuid möödunud aasta sügisel tuli selle programmi raames Soldino gümnaasiumisse esimene õpetaja ning  juulis toimub Narvas programmi "Noored kooli" noorte pedagoogide laager. Võimalik, et meie õpilastega töötamise tulemusel otsustab keegi noortest siduda oma tulevikuplaanid just meie linnaga," kõneles Degel.

Praegu on Narva koolides üheksa vaba pedagoogikohta, enim neist Soldino gümnaasiumis, kus vajatakse eesti keele, inglise keele, matemaatika ning ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetajat.

Narva Pähklimäe gümnaasiumi direktor  Vjatšeslav Konovalov leiab, et ministri ja ministeeriumi välja käidud plaan on vajalik: "Napib hea eesti keele oskusega õpetajaid. Kusjuures mitte eesti keele, vaid teiste ainete õpetajaid."

Praegu Pähklimäe gümnaasiumis vakantseid pedagoogikohti pole, kuid üleliigseks saabuvad õpetajad ei osutu, sõnas Konovalov.

"Ministri sõnad tundusid mulle huvitavatena selle nurga alt, et eesti keelt tahaks Narvas rohkem kuulda, sealhulgas koolides. Jah, me täidame gümnaasiumiosas 60 ja 40 protsendi nõuet ainete õppekeele puhul, kuid oleks hea, kui oleks mingi abi," rääkis koolijuht.

Vajatakse ja ei vajata

Keelekümblusele orienteeritud Vanalinna riigikoolis on selle direktori Tatjana Stepanova sõnul vahel probleemiks eesti keele õpetajate puudus.

"Meil õpetatakse eesti keelt emakeelena ning üks õpetajatest, kes töötab gümnaasiumiosas, sõidab meile kaheks päevaks Tartust. See on väga hea ja kõrgelt kvalifitseeritud õpetaja. Sel aastal sooritas üks meie [vene emakeelega] õpilane eesti keele eksami emakeelena ning kogus 91 punkti. Nii et sellest võib järeldada, kui kõrge on see tase," rääkis Stepanova.

Narva keeltelütseumis pole praegu samuti pedagoogide põuda. Direktor Nadežda Tšerkašina sõnul on kollektiivis ka eesti emakeelega õpetajaid, mistõttu on direktor veendunud, et eesti keele kvaliteediga on nende koolis kõik korras.

Tšerkašina ei näe suurt vajadust hakata maapiirkondade õpetajaid kuidagi eriliselt motiveerima Narva tulema. "Kui see saab olema kvaliteetne õpetamine, siis on sellel mõtet, aga kui need on inimesed, kes tulevad pika rubla järele, nagu räägiti nõukogude ajal, ehk selleks, et saada riigilt toetust, siis pole sellel mõtet," leiab ta.

Tšerkašina sõnul võttis üks eestlasest pedagoog, kes Narva keeltelütseumi Tallinnast käis, end uuest õppeaastast ametist lahti, kuna Narva sõit oli talle keeruline. "Kuid niipea kui ta sellest teada andis, leidsin ma peaaegu kohe asendusvariandi," sõnas koolijuht.