Tuleval suvel algavad Eestis rauamaardla eeluuringud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2019/01/06/11697670t1h8a36.jpg)
Põhjarannik
Teadlased on üle poole sajandi oodanud võimalust uurida Jõhvi rauamaagi leiukohta ning nüüdseks on saadud nii luba kui ka raha, et alustada järgmisel suvel miljon eurot maksma minevaid eeluuringuid, millel võib olla ülemaailmne tähtsus.
Juba 1930. aastatel avastasid teadlased, et Jõhvi ümbruskonnas leidub rauamaaki. Praeguseks on jõutud nii kaugele, et valmis ollakse eeluuringuteks, mille käigus loodetakse peale raua avastada hinnalisemaidki maavarasid: tsinki, niklit ja vaske, vahendas "Aktuaalne kaamera".
"Need indikatsioonid on ka olemas, aga kui palju seda on, seda me ei tea. See on meie õlgadel, et kahe-kolme aasta pärast riigile raporteerida, kas minna uuringutega edasi või tagasi," lausus Eesti geoloogiateenistuse direktor Alvar Soesoo.
Uuringute vastu tuntakse huvi rahvusvaheliselt ning ka Eesti geoloogiateenistusele on projektis appi tulnud suurte kogemustega geoloog Austraaliast Michael Fletcher.
"Nagu kõikide uuringute puhul, peavad ka siin saama töö käigus vastuse küsimused, kui suured on projekti geoloogilised ja majanduslikud riskid ning kui palju otsitavat maavara üldse leidub," selgitas Fletcher.
Algavate uuringute käigus jõutakse tõenäoliselt Eesti jaoks uute rekordsügavusteni, sest pooleteise kilomeetri sügavuselt pole Eestis maa sisemust veel uuritud.
"Meil on ees ka rauamaagi mahu hinnangud juba 1940ndate lõpust ja 1950ndatest, mis ütlevad, et kui see rauamaagikeha jätkub kilomeetri sügavusele, siis maagi maht on 1,5 miljardit tonni, mis on ka Euroopa mastaabis ülisuur. Me päris seda ei usu, aga selleks, et uskumine teaduseks pöörata, on vaja uusi teadmisi," tõdes Soesoo.
Kuigi teadlased ei tegele kaevandamisega, vaid annavad vaid ülevaate leiust, siis tänapäevaseid tehnoloogiaid arvestades ei peaks teadlaste sõnul kohalikud elanikud võimalikku kaevandust kartma.
"Seal ei tule suurt karjääri, keegi ei pea selle pärast muretsema. Sinna tuleb kaks auku maa sisse ja nende kaudu peaks see kaevandamistegemine ja maagi ülestõstmine saama töösse," lausus geoloogiateenistuse juht.