Varrukamees on ennekõike koera hinge tundja

Varrukamees peab oskama koera lugeda. Inimese liigne agressiivsus võib looma nii heidutada, et ta valib tulevikus konflikti korral ärajooksmise.PEETER LILLEVÄLI Foto: Põhjarannik

Enamikule lihtsurelikest tundub teenistuskoerte koolitamisel varrukamees üpris vähe pakkuv amet. Hammustuskindlalt riides, õrritad natuke rihma otsas olevat koera ja pistad jooksu ning vabaks pääsenud pontu võtab su kinni. No mis selles keerulist on?

Seetõttu tundub esmapilgul arusaamatu, miks Venemaa koertetreeneri Valeri Svistsevi tulek Kohtla-Järvele teenistuskoerte omanikes nii suurt elevust tekitab. "Ei, asi pole hoopis nii lihtne. Koeral on olukorra lahendamiseks kaks võimalust: rünnata või ära joosta. Täpselt samamoodi lahendavad ohuolukordi ka inimesed," ütlesid koolitusel osalenud Ida politseiprefektuuri koertejuhid. Seetõttu on treener ennekõike psühholoog. Koera tuleb hästi lugeda, sest ärahirmutatud neljajalgne vastab edaspidi agressioonile kas põgenemise või alandliku pikaliviskumisega. Ja nii pole temast ei kurjategija kinnivõtjat ega pererahva kaitsjat, olgu tõug milline tahes.

"Iga koer on isemoodi. Nagu inimeste puhul, nii ei tähenda ka siin kuulus sugupuu ja vanemate teened alati, et kutsikas on samasugune. Mõni loom on loomult allaheitlik ning teine liiga agressiivne ega sobi seega mõnda koeraametisse," ütles Valeri Svistsev.

Isegi nii tuntud tõu nagu saksa lambakoera puhul on tekkinud kaks aretussuunda. Pere lemmik, kes käib näitustel ja osutab oma liikmetele turvateenust, peab olema ka ilus. Aretajatel on eeskujuks lõvi. "Tugev rindkere ja laskuv selg, aga politseitöös, kus koer peab vahel jälitama kümmekond kilomeetrit, enne kui kurjategija kinni võtta saab, selline koer alati ei sobi. Klassikalise jälitustöö puhul peab koer olema ka väga vastupidav," ütlesid politsei koerajuhid, paludes ennast mitte pildistada ning ka nimesid lehes mitte mainida. "Jälituskoer on kurikaeltele pinnuks silmas ja praegugi on Itaalias ühe koera pea eest narkomaffia välja pannud suure summa. Seetõttu tahame vältida olukorda, kus meie isiku kaudu tuntakse meie koeras ära politseiametnik, keda püütakse võib-olla kahjustada," selgitasid nad.

Niina Neglasoni kaheaastane Relly on aga pere lemmiku staatuses. Kuna tõug on aretatud teenistuskoeraks, tuleb tema loomuomaseid instinkte samas arendada ja treenida. Nii on Relly läbinud kuulekuskoolituse ja nüüd õpib ka pere turvaja ametit. "Koeraomanikuna näen ringi liikudes väga palju treenimata koeri, kes ei kuuletu peremehele ja ilmutavad tänaval möödakäijate vastu liigset agressiivsust. Algajal ja vähe kogenud koerainimesel võib kasvatamisel midagi viltu minna, kuna see, mis töötas eelmise koera puhul, ei tööta järgmise juures. Seetõttu on väga vajalikud kogenud koeratreeneri nõuanded. Ta oskab iga koera iseloomu hinnata ja soovitusi anda, kuidas teda treenida," ütles Niina Neglason.