Iisakule ja Tudulinnale kujundatakse uut ilmet

Selline võiks Iisaku keskväljak tulevikus välja näha ida poolt vaadatuna. AS KOBRAS Foto: Põhjarannik

Alutaguse vallavalitsuse tellimusel ASis Kobras valminud Iisaku ja Tudulinna aleviku kujundusprojektid võimaldavad alevikke jupikaupa arendada nii, et tulemuseks oleks ühtne tervikpilt, mitte kirju lapitekk.

Praeguse Alutaguse valla piirides on kujundusprojekte varem tehtud Mäetaguse ja Pagari pargile, mullu telliti need Iisaku ja Tudulinna alevikule.

Iisaku aleviku kujundamisel on ühendavad  märksõnad lendorav ja rahvariideseeliku värvid, Tudulinna alevikus annavad tooni vokiratas ja muraka sügavkollane värv.

Lendorav teejuhiks

Iisaku aleviku kujundusidee sai sealse oosi ja sellel kõrguva vaatetorni tõttu nimeks "Oosi varjus" ning üheks keskseks tegelaseks võiks saada lendorav.

MARTIN MILLER: "Suure projekti võlu on, et ei pea kõike korraga tegema, vaid saab igal aastal natuke midagi ette võtta."

Kujunduslahendus laseb oraval juhatada asulas ringi külalisi, kes siin iga päev ei viibi, ning tutvustada neile Iisaku aleviku tekkelugu, huvitavamaid kohti, Alutaguse valla suurematele asulatele (Iisaku, Mäetaguse, Illuka, Tudulinna, Alajõe) iseloomulikke jooni ja juhtida tähelepanu Eesti lendoravate olukorrale. Lisaks asulasisesele huvipunktide võrgustikule näitavad viidad külastajale ka suunda endiste valdade keskustesse.

Lendorava käpajälgi võiks kohati kasutada sillutiskividel või katendiga teedel, samuti viitadel ja infotahvlitel; orava kujutist pargialade valgustite lisandina; Jõhvi-Tartu-Valga maantee ja Iisaku-Tärivere tee ristmiku läheduses võiks pilgupüüdjana paikneda liuglevat lendoravat kujutav tuulelipp, kergliiklusteel oravakujulised liiklustõkked.

"Loomulikult tuleb lendoravat ära kasutada − ta elab Iisakus ju niivõrd elanikega käsikäes," ei arva vallavalitsuse keskkonnaspetsialist Martin Miller, et seda loomakest kujundusse liiga palju võiks saada.

Kujunduselementide − pinkide ja prügikastide materjalina on metsasele elupaigale kohaselt kasutatud puitu, värvid ja haljastus on inspiratsiooni saanud Iisaku naise rahvarõivaseelikust.

"See ei tähenda, et kõik pingid ja prügikastid oleksid tulevikus triibuliseks värvitud, vaid neid toone kasutatakse aleviku eri piirkondades ühekaupa, mis võimaldab alasid tsoneerida," täpsustas Miller.

Teed, puhkealad ja haljastus

Iisaku kooli ümbruses on kavandatud korralikud jalgrajad, mänguväljak, välijõusaal, lauatenniseala ja uus rattaparkla.

Lasteaia kõrvale tänava äärde võiks tekkida taskupark, kus saab hetkeks puhata või aega parajaks teha ning mis annaks praegu tühjalt seisvale alale uue elu ja väljanägemise.

Muuseumi kogukonnahoone juurde on plaanis rajada väliköök, sealtsamas algab linaleoauguni kulgev tundmuste rada, mille lõpus asub püstkojakujuline õppeklass.

Aleviku keskväljaku külapoolsesse ossa sobiks välikohvik, väljakut läbiva kergliiklustee äärde ajaveetmis- ja puhkevõimalused (näiteks on toodud trips-traps-trulli mänguga känd).

Endise postkontori hoone (millest tulevikus võib ehk saada vallamaja) lähistele on kavandatud installatsioon viie ühinenud valla keskuste suunas osutavatest puidust viitadest, mille postide ümber olevad triibud mäletavad valla endisi vappe ning millest neli näitavad, kui palju maad Iisakust − nüüdse valla keskusest − on endiste valdade keskusteni.

Metsa tänava kruusaaugu võiks kujundada trikiratturite ja rulatajate pargiks.

Palju tähelepanu on pööratud aleviku haljastusele, seda nii kõrgemate puude, rahvariideseeliku värve järgiva madalhaljastuse kui näotuid kohti varjavate ronitaimedega.

Tagajõgi ja kirikute mägi

Tudulinnas tuli projekti koostajatel arvestada ka kuivendamist vajavate aladega.

"Liigniiskus ei ole seal nii suur probleem, et ilma kraave ja truupe puhastamata üldse midagi teha ei saaks, küll aga oli oluline olukorrast ülevaade saada, et mitte mõnda elementi kraavi kohale kavandada," selgitas Martin Miller, miks seda projekti kujundus-kuivendusprojektiks nimetatakse.

Tudulinnas tuleks kindlasti aleviku tähtsaimat veekogu, Tagajõge paremini esile tuua: jõekaldad võsast puhastada, jõeäärne pargiruum korrastada ja ligipääsetavaks muuta, uusi ujumiskohti luua.

Üks aleviku kitsaskohti on selgelt äratuntavate infokandjate puudumine: kuna aleviku pindala on väga suur ning Rakvere-Rannapungerja maantee kulgeb sellest otse läbi, on möödasõitjatel raske haarata isegi seda, millal ollakse jõudnud asula keskusesse. Ainsate tõesti silmapaistvate maamärkidena mõjuvad kaks mäekünkal seisvat kirikut, millele praegu paraku maanteelt kuigi lihtsalt ligi ei pääse. Hea juurdepääs koos parkimisvõimalusega peaks kindlasti lähiaastate tegevusplaani kuuluma.

Alevikust aitaks selgemat pilti luua korralik viidamajandus, mida ilmestaks sealse põlise puutöö sümbolina vokiratta kujutis. Välja on pakutud ka kogu asulat läbiv matkarada: kultuurimajast mööda jõeäärt koolimaja juurde, sealt Pikale tänavale, linnamäe tippu ning üle kirikute mäe tuuleveski juurest tagasi kultuurimajani.

Sünged majad värviliseks

Tudulinnas on mitmeid nõukogude perioodist pärinevaid kortermaju, mis oma tinahallide  seinamassiividega muidu väikeste puuhoonetega asulas kõledana mõjuvad.

"Iga tühi pind võib olla aga lõuend," soovitatakse kujundusprojektis kutsuda Tudulinna Eestis üha suuremat tuntust ja osavust koguvad tänavakunstnikud ning äratada tühjad seinad nende abiga ellu.

Kultuurimajaesise platsi võiks aga kujundada aleviku mõtteliseks keskpunktiks. Lisaks pinnasemuhkudel haljastussaartele võiks seal kohalike elanike ettepaneku järgi olla ka statsionaarne lava − voodikujuline, viitega Tudulinna nimele.

Uue näo peaks saama jõepark, kuhu on kavandatud ka külaplats; lammutamisele määratud kortermaja asemele Kooli tänavas sobib hästi mänguväljak.

Igal aastal natuke

"Nende projektide puhul on hea see, et kujundatud on aleviku tervikvisioon ja me saame valida, milliseid osasid millal teha; saame tegutseda eri osades, aga tervikmulje jääb. Muidu tekib olukord, et kujundame tükkhaaval ja lõpptulemus on kirju nagu lapitekk," rääkis Martin Miller. "Nüüd  on meil olemas alus, mille peale saame hakata uusi kihte laduma. Suure projekti võlu on, et ei pea kõike korraga tegema, vaid saab igal aastal natuke midagi ette võtta. Mäetaguse ja Pagari näitel töötab see väga hästi."

Projektide elluviimisega on tegelikult juba algust tehtud: Iisakus on kooli juures uus mänguväljak valmis, muuseumi ümbrust juba kujundatakse. Ristmiku teemaga, inimeste alevikku suunamisega võiks Milleri hinnangul toimetama hakata järgmisel aastal, samuti viidastamisega, et aleviku külalisi huvitavatesse kohtadesse suunata.

"Tudulinnas võiks esmajärjekorras mänguväljakut arendada, sest seal pole praegu ühtegi avalikku mänguväljakut. Valla tuleva aasta investeeringute kavas on see sees. Ja muidugi kirikute mägi, Tudulinna kõige suurem vaatamisväärsus."

Järgmisena on Alutaguse vallal kavas tellida kujundusprojekt Vasknarva külale.