Omavalitsused ei kiirusta uusi laene võtma

Jõhvi seltsimaja kordategemine võimaldaks vallal üüriraha kokku hoida ja üksiti ühe kesklinna hoone nägusaks muuta. Foto: Peeter Lilleväli

Selle aastaga saab otsa omavalitsustele valitsuse kehtestatud piirang, mis lubab laenu võtta üksnes ELi projektides osalemiseks; võlakoormuse ülemmäär jääb 60%-ga piiratuks veel üheks aastaks.

2009. aasta 1. märtsist kuni 2011. aasta lõpuni võivad kohaliku omavalitsuse üksused võtta lisakohustusi ainult välisabi kaasrahastamiseks. Uuest aastast võib laenu võtta ka muudeks investeeringuteks, ent 60% piiranguga tuleb leppida veel aasta: alles 2013. aastast alates lubatakse omavalitsustel suurendada võlakoormust vastavalt 100 protsendini põhitegevuse tuludest.

Hea, et on võimalus

Kohtla-Järve linnapea Jevgeni Solovjov ütles, et konkreetseid plaane, mis eeldaksid laenuvõtmist, linnal järgmiseks aastaks ei ole. "Saime KIKist Sompa ja Kukruse soojustorustike renoveerimiseks - omaosalus on seal 50% - vanas rahas 18 miljonit krooni. Selle katteks tekib meil nüüd võimalus laenu võtta. Järve linnaosa spordikeskuse kohta on meil detailplaneering ja eskiisprojekt olemas, aga finantseerimisallikaid pole veel kahjuks leidnud."

Narva linnapea Tarmo Tammiste ei arva, et laenuvõimaluste avardumine suuri muutusi kaasa tooks: "See, kui midagi vabaks lastakse, ei tähenda, et maksab lolliks minna ja ennast lõhki laenata. Meil on rida projekte, mille omafinantseeringu katteks oleme laenu võtnud, ning mitu suurt projekti on algamas, nii et järgmisel ja ülejärgmisel aastal tõuseb laenuprotsent niikuinii. Ära oleme suutnud elada ka nendel aastatel, kui piirangud rangemad on olnud - küll püksirihma pingutanud, ent tegemata pole midagi jäänud."

Püssi linnapea Enno Mägar ütles, et kuni kaks praegust laenu - lasteaia kordategemiseks ja keskküttetorustiku renoveerimiseks võetud - kaelast ära ei ole, uutele laenudele ei mõelda. "Järgmisel aastal me kohe kindlasti uut laenu ei võta. Aga muidugi on parem, kui asi vabamaks läheb - on hea teada, et vajaduse korral see võimalus on."

Oma rahakotiga hakkama saada

Toila vallavanem Tiit Salvan ei näe täna erilist survet laenu võtta. Kui just ei teki võimalust lasteaia jaoks raha saada, siis oleks omaosaluse katteks küll laenu vaja.

Toila laenukoormus on väike. Salvani sõnul on seda teadlikult madalal hoitud: "Et meil oleks laenuvõime siis, kui saame raha väljast sisse tuua. Selle mõttega on meil mitu projekti ootel, Toila sadam näiteks ja Voka olmehoone."

Kohtla vald tuli pikki aastaid hoopis ilma laenurahata toime. Kuni mõni aasta tagasi Kukruse mõisa kordategemise omaosaluseks kuus miljonit krooni laenati.

"Uusi laene ei ole plaanis," väitis vallavanem Etti Kagarov. "Teed on küll hirmsasti korrast ära, aga meil on EASist veel kolm ja pool miljonit krooni Kukruse mõisa raha saamata, mida just selle jaoks kasutada tahame."

Kagarovi sõnul on vallas mitu projekti pooleli ja mõnigi projekt ootab kirjutamist, aga kui vähegi võimalik, üritatakse laenurahata hakkama saada.

Jõhvi suurendab laenukoormat

"Pealt 40 protsendi," ütles Jõhvi vallavanem Tauno Võhmar valla praeguseks võlakoormaks. "Promenaadi 3. etapi ning Raudtee ja Kooli tänava ühendamise ehitamise omaosaluse katteks tuleb veel laenu võtta. Ja kui vähegi võimalik, siis tahaks ka seltsimaja kordategemise selle 60 protsendi sisse mahutada."

Kui seltsimaja piiridesse ei mahu, tuleb see aastaks ootele jätta.

"Me ei räägi ju sellest, et vald ei oleks suuteline seda laenu teenindama - küsimus on selles, kuidas see kajastub riigi raamatupidamises. Meile oleks kahtlemata mõistlik maksta praeguste ruumide üürile kuluvad sada tuhat krooni kuus edaspidi pangalaenuna tagasi. "

Võhmar tõdes, et laenupiirangute leevendamine ei tekita temas mingeid emotsioone. "Kett lasti küll pikemaks, aga toidukausi sisu ei muutunud - süüa antakse ikka sama palju ja näljatunne on kogu aeg."