VKG fosforiidiuuringud ajasid kohaliku rahva tagajalgadele

Möödunud sajandi kaheksakümnendate lõpus pani üleliiduliste monopolide vastu suunatud fosforiidisõda aluse Eesti iseseisvumisele ning sellega seotud emotsioonidest ei saa täna fosforiidist rääkides üle ega ümber. Foto: Ilme Post

Omaaegne fosforiidisõda on inimestel veel liiga hästi meeles ja selle maavara mainimine isegi üksnes uuringute võtmes kütab emotsioonid üles.

Lääne-Virumaal Rägavere vallas, kus võimalik fosforiidikaevandus kunagi alguse võiks saada, ei taheta sellest võimalusest kuuldagi. Isegi uuringuteks vajalik üksainuke 80meetrine puurauk ajab rahva ärevile ja vastuallkirju koguma.

"Kui annad näpu, võtab terve käe," usub vallavanem Mati Ulm, et ükski firma ei hakka lihtsalt niisama asja uurima ja sellesse suurt raha matma, kui pole alust uskuda, et see end hiljem ära tasub. "Ja kui nad suudavad ära tõestada, et seda fosforiiti on põhjust väetise tootmiseks kasutada..."

Sonda vallavanem Andrea Eiche nentis, et emotsioonid on lõkkele löönud ka seal kandis. "Kartmiseks ei tohiks tegelikult põhjust olla: keskkonnaminister on korduvalt öelnud, et passiivse maavarana arvel olevat fosforiiti aktiivseks muuta pole kavas. Samas on summa, mis selliste uuringute alla pannakse, ikka üsna suur... See poleks ju paha, kui VKG selle uuringu ära teeks - siis oleks pilt selge. Kas see aga ainult uuringuga piirduks?"

Eiche sõnul Sonda valda ulatuv fosforiidiala eriti suur ei ole: vaid üks nurk lääneservas, kus elab vähe inimesi. "Aga kuna VKG räägib fosforiidi ja põlevkivi kaevandamisest koos, siis see Sonda uuringuväli on just meie vallas ja siit nad tõenäoliselt kaevandmist alustaksid. Kaevandamisluba taotlesid nad sinna juba 2005. aastal."

Ohutum kui Estonia

Nädala hakul avalikustas Eesti looduskaitse selts avaliku kirja valitsusele ja viie fosforiidivalla volikogule, tuues esile võimaliku kaevandamisega kaasnevad ohud ning probleemid.

"Kõik need viis punkti sisaldavad arhaisme ja väärseisukohti ehk omal ajal poliitika huvides tehtud teaduslikke liialdusi," väitis TTÜ mäeinstituudi emeriitprofessor Enno Reinsalu. "Kaheksakümnendate aastate lõpus puhusid paljud teadlased asja teadlikult suuremaks, et tõrjuda muulaste massilist invasiooni. Lisaks ei maksa unustada, et praegused tehnika ja tehnoloogia on toonastest hoopis täiuslikumad."

Reinsalu sõnul oleks Ida-Kabala fosforiidikaevandus keskkonnale sama ohtlik kui Ojamaa põlevkivikaevandus, aga ohutum kui näiteks Estonia kaevandus, mis on veel "vanal ajal" rajatud.

"Fosforiidi pealmaakaevandamine oleks võimalik ainult Toolses, kus fosforiidil lasuv süttimisohtlik graptoliitargilliit, vana nimega diktüoneemakilt, selle keskkonnaohtlikuks muudaks. Praegu räägime Ida-Kabala maardlast, kus fosforiit on nii sügaval, et kõne alla saab tulla ainult allmaakaevandamine. Argilliiti ei ole seal peaaegu üldse - ainult ühes nurgas Sonda pool ning seegi ei sisalda eriti palju orgaanikat, seega põlema ei lähe ja õhku ei reosta. Maa all ei põle muide ka orgaanikarikas argilliit."

Reinsalu möönis, et igasugune kaevandamine on alati mõnevõrra keskkonnaohtlik ja põhjaveetase kaevanduspiirkonnas kindlasti alaneks.

"Kuna kaevandada tuleks sügavamal, kui seda põlevkivi puhul tehakse, oleks alanemislehter mõnevõrra suurem. Kunda jõgi paikneb aga sügavas ürgorus, mis moodustab veetõkke; Pandivere poolt tulev vesi sealt läbi ei voola ning see vähendab oluliselt sügava veekihi alanemise ohtu."

Algusest peale avalikult

VKG arendusdirektor Jaanus Purga kinnitas, et mõne kuu tagusest idee avalikustamisest saati ei ole midagi muutunud: tegeletakse nõukogude ajal kogutud info uurimise ja analüüsimisega, ühe tehnoloogilise proovi võtmiseks vajaliku puuraugu puurimiseks pole mingit taotlust kusagile esitatud ja seda pole praegu isegi plaanis.

"Loomulikult oskasime inimeste vastuseisu oodata - sellepärast olemegi algusest peale kõike avalikustanud. Aga me ei ole mitte midagi teinud ega kavatsegi teha - see teema on aastakümnete taga," pole Purgal oma seni ajakirjanduses ilmunud selgitustele midagi uut lisada.

Keskkonnaminister Keit Pentus ütles, et fosforiit on seoses võimalike keskkonnaohtudega kaevandamisel arvatud passiivseks, kaevandamisele mitte kuuluvaks maavaraks ning ministeeriumil pole põhjust ega soovi seda olukorda muuta.