Läbi uute filtrite hakkab vesi tulema maikuus

Filtreerimisjaam on uus lüli vee puhastamise tehnoloogilises ahelas ja seetõttu pakkusid seadmed kõigile huvi. Foto: Peeter Lilleväli

Puhta vee projekti tööde tellija Järve Biopuhastus korraldas Kohtla-Järve linnavolikogu liikmetele, linnavalitsuse ametnikele ja ajakirjanikele ekskursiooni valmimisjärgus ehitusobjektidel, et tutvustada neile piirkonna tarbijate veevarustuses toimuvaid muutusi.

Ekskursioonil oli, mida vaadata. Näiteks Ahtme filtreerimisjaam. Veepuhastuse tehnoloogilises ahelas seda enne polnud. Nüüd on Jõhvi valla ja Kohtla-Järve Ahtme linnaosa piirile ehitatud hoone, veereservuaarid ja liivafiltrid. Vajaduse korral ehk vee kvaliteedi langedes hakatakse vett puhastama ka keemiliste reagentide abil.

Ekskursioonist osavõtnud nägid suurt reservuaari, kuhu suunatakse puhastatud vesi ja kust see edasi torustikesse suunatakse. Järve Biopuhastuse juhatuse liikme Vladislav Petuhhovi sõnul suunatakse vesi filtritesse juba maikuus. "Mingi aeg kulub tehnoloogilisele häälestamisele ning normikohaste näitajateni jõuame juunikuus," lubas ta.

Vee kvaliteedil on praegu kaks põhilist viga. Esiteks suur rauasisaldus, mistõttu torustikes ladestub hulgaliselt roostet. Teiseks mangaan, mis on iseenesest kahjutu, kuid millele kogunevad kiiresti bakterid. Viimaste elutegevuse produktideks on aga seenkogumid, mis vees meenutavad masuuti.

Kurtna - 11 000 kuupmeetrit vett ööpäevas

Kurtna-Vasavere veehaardel käib hetkel puhta vee reservuaaride rekonstrueerimine, rajatakse uusi puurauke, pumplas on juba paigaldatud uued seadmed.

Petuhhovi sõnul on see veehaare vee kvaliteedi poolest Eesti parim. "Kasutame maa-alust horisonti 60 meetri sügavusel," märkis ta. "See on kaevandustest eemal, seal on vähem kaevandusvett, mis on piirkonnas aegade jooksul kogunenud."

Kurtna-Vasavere veehaare annab kuni 11 000 kuupmeetrit vett ööpäevas, kuid sellest regioonis ei piisa ning seepärast on kasutusel veel mitu veehaaret Ahtmes ja Kohtla-Järve Lõuna mikrorajoonis.

Projekti raames on rajatud magistraaljuhe Kurtna veehaardest kuni filtrijaamani ning sealt Jõhvi ja Kohtla-Järveni. Lõppjärgus on ka Lõuna veehaarde ja pumpla rekonstrueerimine.

Järgmine etapp on linna torustik

"Tarbijale antava vee kvaliteet ei sõltu ainult veehaardest ja filtreerimisjaamast tuleva vee kvaliteedist, vaid ka kogu veevarustussüsteemi seisukorrast asulates," märkis Vladislav Petuhhov. "Nende rekonstrueerimine on plaanis läbi viia 2012.-2014. aastal. Kuid usun, et juba käesoleva aasta teises, hiljemalt kolmandas kvartalis paraneb vee kvaliteet hüppeliselt."

Projekti üldmaksumus on ligi 50 miljonit eurot, millest kohalike omavalitsuste omafinantseering moodustab 33%.