Ida-Viru õpetajate palgalisale tõmmati kriips peale

Tänavu võib riigi makstav palgalisa heal juhul laieneda Sillamäe ja Kohtla-Järve eesti õppekeelega koolide pedagoogidele. Pilt on tehtud Kohtla-Järve Järve gümnaasiumis, kus algklassiõpetajad on harjunud sellega, et klassis on hulk venekeelseid mudilasi, kelle õpetamine nõuab lisatööd ja -vaeva. Foto: Peeter Lilleväli

Koalitsioonileppe lubadusele maksta alates sellest aastast 30protsendist lisaraha eesti keeles õpetavatele Ida-Viru pedagoogidele puudub tänavuses riigieelarves rahaline kate.

Ida-Viru õpetajatele lubatud palgalisa on aja jooksul üha kokku kuivanud ja võib sootuks ära jääda.

Kui eelmine haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas surus koalitsioonilepingusse lubaduse laiendada sellest aastast Ida-Virumaa koolides 30protsendise palgalisa maksmist, siis ta kinnitas, et lisatasu on mõeldud kõigile neile pedagoogidele, kes Ida-Virumaal eesti keeles õpetavad, ja see puudutab nii eesti- kui venekeelseid koole.

Lukase mantlipärija Jaak Aaviksoo andis kohe signaali, et sellisel kujul laustoetamist ei tule ja toetada on tarvis just neid koole, mis asuvad valdavalt muukeelses piirkonnas ning kuhu on kõige raskem leida õpetajaid, kes oskaksid oma ainet õpetada riigikeeles.

Haridus- ja teadusministeerium soovis selle aasta riigieelarvest Ida-Viru õpetajatele lisatasudeks 191 700 eurot, mis võimaldanuks maksta uuest õppeaastast osale eestikeelsetele õpetajatele 30protsendist palgalisa, aga kindlasti mitte kõigile, sest selleks kulunuks peaaegu kümme korda rohkem raha.

Praegu on ka õpetajate osaline toetamine küsimärgi all, sest ministeerium selleks riigieelarvest raha ei saanud. "Peame vaatama, kui palju õnnestub raha leida olemasolevatest vahenditest," ütles ministeeriumi üldharidusosakonna juhataja Irene Käosaar. "Siiani on riik maksnud 30protsendist lisatasu Narva eesti gümnaasiumi õpetajatele. Praegu arvutame, mismoodi ja kellele oleks võimalik palgalisa laiendamine."

Küsitakse uuesti

Käosaar lisas, et ilmselt laieneb see võimalus ainult nende linnade eesti õppekeelega koolidele, kus eestikeelne elanikkond on lausvähemuses ja kuhu on kõige raskem leida eesti keeles õpetavaid pedagooge. Seega võivad Narva eesti gümnaasiumile lisanduda Sillamäe eesti põhikooli ning Kohtla-Järve Järve gümnaasiumi ja ühisgümnaasiumi õpetajad.

Käosaar märkis, et vene õppekeelega koolid on saanud toetust seoses gümnaasiumiastme üleminekuga eestikeelsele aineõppele 60 protsendi ulatuses. Nimelt võis preemiat, mida ministeerium maksis koolidele, kes õpetasid eesti keeles ettenähtust enam aineid, kasutada ka õpetajate lisatasustamiseks.

Samas ei tähenda see, et järgmisel aastal ei võiks palgalisa saavate õpetajate ring laieneda. "Kindlasti teeme järgmiseks eelarveaastaks lisataotluse. Lubadus on laual, me pole seda unustanud. Lähtume oma töös koalitsioonileppest," kinnitas Käosaar.

Tegevuskava luubi all

Eestikeelse hariduse probleemid Ida-Virumaal on leidnud kajastamist ka 2010. aastal valitsuse poolt heaks kiidetud Ida-Virumaa tegevuskavas. Eile pärisid sotsiaaldemokraatliku erakonna riigikogusaadikud peaminister Andrus Ansipilt aru tegevuskava täitmise kohta. Küsimusele, kui palju on selle aasta riigieelarves planeeritud vahendeid seal nimetatud konkreetsete tegevuste elluviimiseks, vastas Ansip, et sellist rida ei ole eraldi välja toodud ja abinõud kajastuvad eri ministeeriumide eelarves.

Peaminister tõi näite hariduse valdkonnast, et eesti keelest erineva emakeelega õpilaste kohaldumist Eesti ühiskonda toetatakse 2,5 miljoni euroga ja muukeelsete laste eesti keele õppe rahastamist koolieelsetes lasteasutustes 0,32 miljoni euroga.

"Kui vaadata vabariigi valitsuse samme majanduskriisi ohjamisel ja kasutatud vahendeid mõjude leevendamiseks, siis on Ida-Virumaa saanud keskmisest enam toetusi sotsiaalküsimuste lahendamiseks, seda nii töötukassast, sotsiaalministeeriumi vahenditest kui ka toimetulekutoetustest. Lisaks tähelepanu pööramisele sotsiaalsetele aspektidele on riik toetanud mahukaid infrastruktuuriinvesteeringuid nii elanike elukeskkonna parandamiseks kui ka ettevõtluse toetamiseks."

Ansip ütles, et näiteks Jõhvi-Tartu-Valga maantee Jõhvi liiklussõlme ehitust toetatakse 4 miljoni, sihtasutust Ida-Viru Keskhaigla 4,45 miljoni ja Narva lastekodu peremajadeks reorganiseerimist 1,14 miljoni euroga. "2011. ja 2012. aastal on suunatud Ida-Virumaale ligi 5 miljonit eurot energiasäästu suurendamiseks, mille objektideks on 17 kooli, 20 lasteaeda ning 23 muud avalikus kasutuses olevat hoonet," loetles peaminister mõningaid maakonda suunatud investeeringuid.