Virumaa kirjandusauhinna pälvis Hvostovi Sillamäe-raamat

Elviira Sidorova: "Isiklikult ei tarvitse nõustuda kõigega, mida Andrei Hvostov (fotol) kirjutab. Kahju, et ta ei leia oma lapsepõlvest midagi positiivset. Kuna autor on andekas, on raamat põnev lugeda. Teema on eestlastele, kes Sillamäest midagi ei tea, huvitav ja sillamäelased võivad leida sealt asju, mis tekitavad nostalgiat." Foto: Peeter Lilleväli

Järjekorras 24. Virumaa kirjandusauhinnale kandideeris lõppvoorus suisa kaks Sillamäe-teemalist raamatut, kusjuures kolmandas raamatus, mis lõpusirgele jõudis - Andres Laasiku Kaljo Kiisa monograafias -, on samuti paljudele salapärasest uraanilinnast juttu.

Kui Virumaa žürii ette, viimasesse vooru, pääses seitse teost, siis suisa kahes neist oli üheks peategelaseks Sillamäe linn - Andrei Hvostovi "Sillamäe passioonis" ja Ene Hioni raamatus "Armastab, ei armasta".

Lisaks mainitakse Sillamäed korduvalt Andres Laasiku teoses "Filmilavastaja ja näitleja Kaljo Kiisk: ikka hea pärast". Viimane pääses ka ühes Kai Aareleiu raamatuga "Vene veri" žürii kolme lemmiku hulka, mille seast valiti võitja.

Lõpphääletusel selgus, et ühehäälselt peetakse auhinna vääriliseks Hvostovi raamatut. Põlisest sillamäelasest Virumaa kirjandusauhinna žürii liige Elviira Sidorova rõõmustas, et Sillamäe-teema on kui paisu tagant vabanenud.

"Isiklikult ei tarvitse nõustuda kõigega, mida Andrei kirjutab, tegu ongi tema subjektiivsete mälestustega. Kahju, et ta ei leia oma lapsepõlvest midagi positiivset, aga see on tema elu. Kuna autor on andekas, on raamat põnev lugeda. Teema on eestlastele, kes Sillamäest midagi ei tea, huvitav ja sillamäelased võivad leida sealt asju, mis tekitavad nostalgiat," ütles Sidorova.

Ka leiab Sillamäe raamatukogu direktor, et kindlasti võiks Hvostovi "Passiooni" vene keelde tõlkida. "Vene rahvusest inimestel aitab see raamat kindlasti paremini eestlast mõista," leidis Sidorova.

Virumaa kirjandusauhinna žürii staažikaim liige Ilme Post leidis, et Hvostov on veel enam kui väärt kirjamees. "Kui meil on kriisihetked, kutsutakse Andrei näiteks televisiooni, sest ta oskab asjadele vaadata nii eestlaste kui venekeelsete poole pealt. Tal on usalduskrediiti," ütles Post.

Teise Sillamäe-teemalise raamatu "Armastab, ei armasta" suhtes, mille autor on ajakirjanik Ene Hion, on Sidoroval aga vähem positiivsed tunded. Nimelt lubas üks raamatu jaoks intervjuu andnud Sillamäe naine mingi hetk kogu selle tiraaži kokku osta, et see hävitada, sest tema sõnul moonutab autor temast kõneldes tõde ja opereerib faktidega meelevaldselt.

Dramaturgi, tõlkija ja toimetaja Kai Aareleiu esikteose "Vene veri" kohta, mis jõudis koos Hvostovi ja Laasiku raamatutega kolme hinnatuma raamatu sekka, leidis žürii, et tegu on erakordselt maitseka, õrna ja poeetilise teosega. Aareleiu raamat on omapärane fragmentaarium elust lähimineviku Peterburis ja samas 21. sajandi eesti naise kiri kolmveerand sajandit tagasi elanud venelannast vaaremale.

Lisaks eelmainitud raamatuile pääsesid Virumaa kirjandusauhinna lõpusirgele tänavu Heinz Valgu memuaariraamat "Lugu poisist, keda kallistas ilus pastoriproua", Enn Nõu kaheosaline "Vabariigi pojad ja tütred" ning Katrin Kurmiste "Tuulekülv". Viimase kohta arvas ajakirjanikust žüriiliige Inna Grünfeldt, et Eestis on tekkimas oma naissoost Erik Tohvri - autor, kes võib laiema publiku seas populaarseks osutuda.