Omavalitsuste koormus eakate hooldamisel suureneb

Kui eakas vajab kohta hooldekodus, peab ta enamasti lootma kohaliku omavalitsuse või lähedaste heldusele. Pensionist ei piisa ja eaka kinnisvara on vähemalt Ida-Virumaal sageli väärtusetu. Pilt on tehtud Alutaguse hoolekeskuses. Foto: Erakogu

Kohalikel omavalitsustel tuleb üha rohkem kergendada oma kukrut, et aidata tasuda hooldekodukoha eest, kui eakal pole lähedasi või ei tule nad oma elugagi toime.

Vallavalitsuse sotsiaalosakonna juhataja Sirli Tammiste ütles, et Jõhvis on sel aastal inimesi, kes vajavad hoolekandeasutuse teenust ning kelle eest tasub vald, eelmiste aastatega võrreldes rohkem.

"Üks põhjus on kindlasti meie vananevas elanikkonnas, aga ka elu on muutunud raskemaks - üleüldine elukalliduse tõus, aina suurenevad kommunaalkulud jne -, mille tõttu lähedased ei ole võimelised hooldusteenuse eest ise täies mahus tasuma. Eks raskem elu mõju ka inimeste tervisele."

Tammiste sõnul on viimasel ajal olnud mitu juhtumit, kus vanur on soovinud loobuda oma kinnisvarast valla kasuks. Sellist praktikat, kus inimene annab oma korteri vallale ning seejärel võtab omavalitsus enda kanda tema hoolduskulu, kasutatakse Jõhvis siiski harva.

"Korteri omandamisega kaasnevad ka kohe kommunaalkulud, mis tähendab lisakulu valla eelarvesse. Valla omandusse võtame korteri vaid juhul, kui on vajadus sotsiaalkorteri järele, näiteks lähiajal on plaanis ühe korteri omandamine sotsiaalelamispinna eesmärgil, aga need on pigem erandid."

Puudu jääb 200 eurot

Ida-Virumaal jääb hooldekodukoha maksumus keskmiselt 500 euro kanti. Kuna pensioniga kogu kohatasu ei kata ja sageli pole ka lapsed või lapselapsed maksujõulised, tasub Jõhvi vald hoolekandeasutustes elavate eakate eest keskmiselt 200 eurot. Praegu on inimesi, kelle pensionist puudujääva osa vald kinni maksab, ööpäevaringses hoolekandeasutuses 41.

"Enamik on ikka üksikud inimesed, kelle eest me olemegi seadusest tulenevalt kohustatud tasuma, aga on ka neid, kelle lähedased on majanduslikes raskustes," selgitas Tammiste. Osaliselt tasutakse kaheksa inimese eest. See tähendab, et on sõlmitud n-ö kolmepoolne leping ja ülalpidamiskohustusega lähedased maksavad samuti teatud osa.

"Põhiliselt on pereliikmed, kes vajavad valla abi, kas ise töövõimetud, töötud või on tegemist majanduslikes raskustes oleva lasterikka perega," rääkis Tammiste.

Sillamäe aselinnapea Eevi Paasmäe ütles, et kulutused hooldust vajavatele eakatele on suurenenud ka Sillamäel, aga mitte seetõttu, et selliseid vanureid on juurde tulnud, vaid kuna hoolekandeasutused, kus elavad linna dotatsiooniga inimesed, on kohatasu tõstnud.

Tema sõnul on probleemi leevendatud koduhooldajate juurdevärbamisega. "Meil on 13 koduhooldajat, kelle tööd tasustab linn, ja see toimib päris kenasti. Esiteks tuleb koduhooldusteenuse pakkumine odavam ja teiseks on see vanurile, kes on suuteline oma kodus elama, psühholoogiliselt parem."

Kui vanur vajab juba ööpäevaringset hooldust, aidatakse tal leida koht hooldekodus ja vajaduse korral abistatakse kohamaksu tasumisel. Ka siis, kui eaka lähedased sellega jänni jäävad. Tema sõnul pole ükski vanur siiani linnale korterit kulude katteks pakkunud.

Veidi kommiraha

Seevastu Lüganuse valla elanikud võivad oma kinnisvara, metsa või maa omavalitsusele kinkida ja on vastutasuks kindlustatud hooldusega elupäevade lõpuni. Sotsiaalnõunik Inna Kalamäe tunnistas, et ega see omavalitsusele Ida-Viru praeguste kinnisvarahindade juures eriti kasulik ole. "Mõned aastad tagasi müüsime halvas seisus neljatoalise korteri, mille eest saime ühe aasta arved maksta."

Praegu tasub Lüganuse vald osaliselt üheksa vanuri hooldekodukoha eest - eaka pensionist läheb selleks 90 protsenti, kümnendik jääb n-ö kommirahaks.

Alutaguse hoolekeskuse juhataja Erika Kruup ütles, et nende hoolekeskuses on ööpäevaringset hooldust vajavast 64 kliendist pooltel leping kohaliku omavalitsusega, ilma milleta nad ei saaks seda teenust endale lubada. "Kurb, kui kohalik omavalitsus ei aita, sest neid, kelle lähedased on niivõrd jõukad, et suudavad pensionist puudujääva summa kinni maksta, on väga vähe. Vajadus hoolekandeasutuse teenuse järele on aga tunduvalt suurem."

Neist Alutaguse hoolekeskuse asukatest, kes elavad seal kohaliku omavalitsuse toel, on Kruubi sõnul peaaegu kõik üksikud inimesed. "Paljudel pole mingit vara või kui on, siis on selle väärtus nullilähedane. Näiteks on mitmed Kohtla-Järve elanikud soovinud tulla meile elama, aga mis maksab üks korter Kohtla-Järvel ja kes seda tahab osta?"