/nginx/o/2019/01/02/11690386t1hb758.jpg)
/nginx/o/2012/10/16/11991480t1hc3e3.jpg)
Merekaabli esimene kilomeeter sai vette
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eile sai esimene kilomeeter Eesti ja Soome vahelist merekaablit vette: Norra laevalt C/S Nexans Skagerrak veetud kaabel tõmmati vintsidega läbi kaldavee, kus see ühendatakse kahe maad mööda jooksva kaabliga.
Norra firma Nexans Norway AS alustas eile Eesti ja Soome vahelise teise elektriühenduse EstLink 2 merekaabli paigaldust, tõmmates kaabli maale. Selleks, et kaabel madalas rannikuvees maha saada, ujutati see paigalduslaevalt vette ja tõmmati sealt vintsiga maale.
Nädala jagu tööd
Tehniliselt ühed keerukamad ülesanded on paigaldada merekaabel kaldale ja ühendada see kahe maad mööda liikuva kaabliga. Suure paigalduslaeva kandevõime on 7000 tonni ja sellel on praegu 6000 tonni merekaablit ehk pool vajalikust kogusest. Laev ei pääse kaldale lähemale kui kilomeeter ja kaabli meeter kaalub 76 kg. Seetõttu tuleb kaabel ujukite abil kaldani saada, kust see vist vintsiga paigale tõmmatakse.
Pärast seda, kui esimene kilomeeter kaablist on vees, hakkab paigalduslaev kaabliga meritsi liikuma. Poolde Soome lahte jõutakse umbes nädalaga, umbes sama palju kulub aega, et see merepõhja süvistada. Kui see töö on tehtud, läheb laev Norrasse teise poole kaabli järele, et teha sama töö Soome poolel.
"Ehkki ka Eesti poolel on just rannikualale kaablit paigaldada tehniliselt keerukas, on pinnas siin lauge ja pehme ning see pole võrreldav sealsete töödega, kus on kaljud ning kaabel peab laveerima saarte vahel," tunnistas Eleringi juhatuse liige Kalle Kilk.
Keerukusest hoolimata peaks kaabel merre saama novembri lõpuks või detsembri alguseks, kui ilm väga külmaks ei lähe. Merekaabli paigaldamiseks on vaja vähemalt viit kraadi sooja, vastasel juhul läheb 15sentimeetrise läbimõõduga kaabel liiga jäigaks ja seda ei saa paigaldada. "Õnneks hoiab meri sooja ja ühtlast temperatuuri," lootis Kilk, et kaabel saab õigeaegselt merre.
Mitu ühenduskohta
Merekaabli kogupikkus on 145 kilomeetrit ja see pannakse maha kahes osas. Eesti poolt veetud kaabliots suletakse ja selle asukoht märgistatakse. Hiljem, kui Soome-poolne osa on samuti vees, tõstetakse Eesti-poolne kaabliots üles, ühendatakse spetsiaalse muhvi abil ja lastakse uuesti vette.
Kui merre on planeeritud vaid üks ühendus, siis maal on ühenduskohti oluliselt rohkem. 12 kilomeetrit Eestis maad mööda jooksvaid kaableid ühendatakse iga kilomeetri tagant, kuna kaabel on sedavõrd raske, et seda suuremas koguses vedada on võimatu. Pikemate osadena oleks seda paigaldada liialt keeruline. Maismaakaablite puhul kaalub üks meeter peavooluahela kaablit 45 kg ja tagasivooluahela kaablit 20 kg. Läbimõõdud on kaablitel vastavalt 13 cm ja 9 cm.
Kevadest alates on tehtud maakaablite paigalduse eeltööd ja on paika pandud torusid, milles kaabel jookseb. Kaableid veel kohale pandud ei ole.
Ka maakaablit paigaldades on oluline temperatuur. Sarnaselt merre paigaldatava kaabliga ei tohi maakaabel liiga jäigaks muutuda. Torudes suudetakse õhku vajaliku temperatuurini soojendada, aga seda saab teha vaid seni, kuni maa on soe ja pole läbi jäätnud.
170 kilomeetrit kaablit peaks lõplikult paika saama järgmise suve lõpuks. Septembris peaksid algama kaabli katsetused ja 2014. aastast on see kasutusvalmis.
Mõjub hinnale positiivselt
Kilgi kinnitusel peaks merekaabel pärast selle kasutusseandmist mõjuma elektri hinnale positiivselt. "See tagab stabiilsema hinna," kinnitas Kilk, kelle kinnitusel on elektri hind Eestis väga kõikuv ning ühendus Põhjamaadega peaks selle stabiilsemaks muutma.
Seda seetõttu, et elektrimüüjad arvestavad oma hinda paika pannes võimalikke hinnatõuse ja sissearvestatav marginaal on suurte kõikumiste tõttu suurem, et mitte kahjumisse jääda. Pärast seda, kui kaabel on ühendatud, on hinnakõikumised ja riskid väiksemad ning see peaks mõjutama elektri hinda positiivselt ka lõpptarbija jaoks.
EstLink 2 võimsus on 650 megavatti, millega Eesti ja Soome vaheliste ühenduste koguvõimsus kasvab 1000 megavatini. Projekti eelarve ulatub kokku ligikaudu 320 miljoni euroni, mis jaguneb võrdselt kahe riigi süsteemioperaatorite Eleringi ja Fingridi vahel. EstLink 2 saab 100 miljoni euro suuruse toetuse ELi majanduse elavdamise paketist.