Hunt murdis Illukal taas koera maha

Kui Illuka külas jäi möödunud laupäeva öösel hundi rünnaku ohvriks langenud koer ellu, siis Kurtna külas nii hästi ei läinud. Foto: Matti Kämärä

Kurtna külas elavate Kaširovite pere koerast oli kolmapäeva hommikuks alles vaid pea.

"Mul on tast nii kahju," on Nataljal tühja kuudi ees seistes pisarad silmis. "Dik oli väga hea koer, hästi sõbralik. Kunagi polnud vaja karta, et ta lastele liiga teeks. Ta ju sündis siinsamas, meie juures... Viisteist aastat on see kuut olnud tema oma."

"Ma ei tahtnud seda näha"

Kaširovite pereisa oli teisipäeva öösel kaua üleval. "Kõik oli olnud vaike, mitte üks koer ümbruskonnas ei teinud häält," vahendab Natalja, kelle süda aimas halba, kui mees ta hommikul õue kutsus, öeldes, et Diki pole. "Esimese hooga mõtlesin, et ta on ennast ketist lahti tõmmanud ja jooksu pannud. Midagi sellist ei osanud ma kartagi, et hunt on ta maha murdnud."

Kui naine abikaasalt kuulis, et koerast on keti küljes alles vaid pea, keeldus ta õue tulemast. "Ma ei tahtnud seda näha..."

Kaširovite maja asub Kurtna poe taga, metsaservast paarisaja meetri kaugusel. "Ma saan aru, kui tegemist oleks mõne üksiku taluga metsa sees, aga siin on majad ümberringi," on Natalja hundi sedavõrd julgest tegutsemisest hämmingus. "Ma olen 54 aastat siin elanud, kuid see on esimene kord, kus ma ei julge enam pimedal ajal majast välja minna ja ka oma lastelastel keelasin selle ära."

Nataljal on kaks kassi, keda ta pärast seda juhtumit enam välja ei lase, ja ka naabrid hoiavad oma lemmikloomi öisel ajal luku taga. "Hirm on nahas," tunnistab ta.

Erinevad arvamused

Keskkonnaameti Viru regiooni jahinduse spetsialist Raivo Sass ütleb, et inimestel pole põhjust karta. "Hunt ei ründa inimest," ei anna Illuka vallas viimasel ajal aset leidnud koeramurdmised tema sõnul veel põhjust paanikaks.

Kurtna jahtkonna ülem Roland Pullerits on teisel arvamusel: "See on ainult aja küsimus, millal hundid siin mõne lapse maha murravad. Ega enne olukorra ohtlikkusest aru ei saada."

Ida-Virumaal tohib tänavu lasta vaid kaks hunti, Kurtna jahtkonna maadel mitte ühtegi. "See on täiesti haiglane süsteem," leiab Pullerits, et keskkonnaametil pole huntide arvukusest mingit ülevaadet.

Kohalike jahimeeste andmetel on Kaširovite pere koer viimase kahe kuu jooksul juba kuues, kellele hunt hambad sisse lõi. Eluga on neist pääsenud vaid üks.

Sass soovitab Illuka valla elanikel oma koeri öösel toas hoida või siis neile kuudi ümber tara ehitada ja nad seal ketist vabaks lasta. "Nii oleks palju ohutum, sest ega hunt üle aia nüüd küll ei hüppa."

Kuni lund pole maas, pole ka erakorralisest hundilaskmise loast mingit kasu, leiab Sass. "Üle-eelmisel aastal sai selline luba Mäetaguse jahimeestele antud, kuna hundid murdsid seal lambaid. Aga kasu polnud sellest midagi - hunt jäi laskmata."

Pulleritsi arvates pole see jutt ega asi ja tema sõnul oleksid jahimehed loa saamise korral valmis hommepäev metsa minema: "Pooled hundid on lastud lumeta ajal."

Sass palub kõigil, kelle loomad on viimasel ajal huntide käest pureda saanud või seeläbi hukkunud, pöörduda keskkonnaameti poole. "Kui me teeme kindlaks, et tegemist oli tõesti hundiga, on võimalik kompensatsiooni taotleda."

Kolmapäeval oma koera matnud Natalja ütles sellest võimalusest ära.

Sassi sõnul otsustab keskkonnaamet jaanuaris, kas Ida-Virumaa jahimehed saavad hundi laskmiseks lubasid juurde või mitte.