Elukallidus kasvatab toimetulekutoetuse saajate ridu

Jõhvi toidupank leevendab ka nende inimeste olukorda, kes jäävad napilt toimetulekutoetusest ilma. Pildil komplekteerib toidupakke Jekaterina Nikolajeva. Foto: Peeter Lilleväli

Sotsiaalminister Hanno Pevkur väitis hiljuti riigikogus, et iga kuu on toimetulekutoetuse saajate arv umbes 15 protsenti väiksem kui mullu samal ajal. Ida-Viru omavalitsuste sotsiaaltöötajad seda ei kinnita.

"Kui võrdleme näiteks 2011. aasta esimesi üheksat kuud ja selle aasta üheksat kuud, siis on ühe kuu jooksul taotluste arv keskmiselt ligi 2000 võrra vähenenud. See vähenemine on tegelikult päris märkimisväärne, iga kuu on taotlejate arv suurusjärgus 15 protsenti  väiksem, võrreldes eelmise aasta sama kuuga," väitis sotsiaalminister Hanno Pevkur, vastates Keskerakonna fraktsiooni saadiku Viktor Vassiljevi esitatud arupärimisele, kuidas valmistutakse abivajajate kasvuks elektri hinna tõusu tõttu.

Jõhvis on toimetulekutoetuse saajate hulk natukene kahanenud. "Kindlasti pole vähenemine märgatav. Näiteks kui septembris oli 450 toimetulekusaajat, siis oktoobris 439," märkis Jõhvi vallavalitsuse sotsiaalosakonna juhataja kt Kairi Soomer.

Samamoodi pole märkimisväärselt hõrenenud Jõhvi töötute read. "Osa inimesi on kadunud orbiidilt sellepärast, et töötukassa aktiveerib väga jõuliselt pikaajalisi töötuid. Näiteks kui inimene ei viitsi minna tööharjutusele või töötukassa pakutud kursusele või ta ei saa minna, sest töötab mustalt, siis ta võtab end igalt poolt arvelt maha," rääkis Soomer.

Kohtla-Järvel on toimetulekutoetuse saajate hulk stabiilne, kõikudes 1700 ja 1800 inimese vahel.

Sama on täheldatud Narvas. "Viimastel kuudel püsib toimetulekutoetuse saajate arv ühel tasemel, näiteks oktoobrikuus sai toetust 811 ja septembris 832 perekonda. Tavaliselt kütteperioodil toimetulekutoetuse saajate arv suurenenud eluasemekulude tõttu kasvab," märkis Narva linna sotsiaalabiameti peaspetsialist Tatjana Patsanovskaja.

Olukord muutusteta

Ka Lüganuse vallas on olukord abisaajate rindel muutusteta. Sotsiaalnõuniku Inna Kalamäe kinnitusel pole seal nimelt tükk aega olnud ühtegi toimetulekutoetuse saajat. "Üle-eelmisel aastal oli paar tükki," meenutas ta.

Lüganuse vallas on ametlikult 21 töötut, kes jäävad toimetulekupiiri lati alla eri põhjustel: kes saab töötuskindlustushüvitist, kes töövõimetuspensioni, kelle abikaasa töötab ja kes teeb tööd varjatult, mis on nii väikeses kohas sotsiaaltöötajale hästi teada.

Seevastu Kiviõlis on toimetulekutoetuse saajate arv viimasel ajal veidi tõusnud. Linna sotsiaalüksuse juhtiv spetsialist Ketlin Ütsmüts põhjendas seda küttearvete lisandumisega. Näiteks töövõimetuspensionärid, kes tulevad omadega välja, kui ei pea tasuma keskkütte eest, võivad kütteperioodil hätta sattuda.

Sillamäe aselinnapea Eevi Paasmäe sõnul pole pilt sugugi nii roosiline, nagu sotsiaalminister kujutab. "Ei jää neid midagi vähemaks. Näiteks septembris oli toimetulekutoetuse saajaid 261, oktoobris 271 ja novembris oleme toetust välja maksnud juba 280 inimesele."

Aselinnapea lisas, et toimetulekutoetust vajab rohkem inimesi hoolimata asjaolust, et Sillamäel pole töökohti vähemaks jäänud. "Aga selge on see, et toimetulek läheb allapoole ja seda eelkõige hinnatõusude tagajärjel."

Veel hullem on Paasmäe hinnangul nende inimeste olukord ja toimetulek, kes on piiripealsed. "Neile osutame ühekordset abi ja see tuleb loomulikult linna eelarvest. Teine mure on veel see, et elektri hind järgmisel aastal tõuseb. Me veel ei tea, mida see endaga kaasa toob."

Viimane õlekõrs

Järgmise aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskirja kohaselt nähakse toimetulekutoetusteks ette 4 miljonit eurot vähem kui sel aastal. "Kas see peaks tähendama, et inimesed tulevad paremini toime, kuigi kõik hinnad tõusevad?" pärisid Keskerakonna fraktsiooni saadikud sotsiaalminister Hanno Pevkurilt. Samuti sooviti teada, kuidas on riik valmis selleks, et inimeste elektriarve kasvab uuel aastal 20 protsenti.

Pevkur kinnitas, et järgmise aasta eelarve koostamisel on elektri hinna tõusu mõjudega arvestatud. "Oleme teinud arvutused, et elektri hinnast tulenevalt on toimetulekutoetuse mõju eelarvele suurusjärgus 662 000 eurot."

Minister lisas, et kui elektri hinna mõju on toimetulekutoetuse saajatele negatiivne, siis üldine majandusolukorra paranemine, töökohtade teke ja töötutoetuse suurenemine järgmisel aastal leevendavad olukorda. Ehk et inimesed, kes hakkavad saama rohkem töötutoetust, küsivad jälle vähem toimetulekutoetust.

Küsimusele, millal on kavas viia hinnatõusuga kooskõlla toimetulekupiir, mis on ka järgmisel aastal 76,7 eurot kuus, tuletas minister meelde sotsiaalhoolekande seadust. "Eesmärk on ennekõike motiveerida inimest tööd otsima ning vältida olukorda, kus toetuste suurendamisel või korralduse muutmisel on abirahast elamine kasulikum. Toimetulekutoetus on n-ö viimase õlekõrre abinõu."