Turistid on ummistanud Narva piiripunkti

Olga Peterburist on üks neist arvukatest venemaalastest, kes on halvast piirikorraldusest hoolimata säilitanud hea suhtumise Eestisse. Foto on tehtud Narvas hetkel, mil ta oli lõpuks - katse-eksituse meetodil - leidnud üles tee kodu poole. Foto: Ilja Smirnov

Eesti kirdepiiril löödi eelmisel nädalal rekordeid mõlemal suunal. Esialgu on sissesõitjaid rohkem kui lahkujaid. Halb korraldus ja piirialade puudulik infrastruktuur rikuvad tugevasti idapoolsete turistide muljeid Eestist.

Põhjarannikul õnnestus vestelda mitme autotäie Venemaa turistidega, kes sattusid raskustesse Narvast väljasõidul. Näiteks eile vaid üheks päevaks Peterburist Narvasse tulnud viieliikmeline seltskond oli äärmiselt rahulolematu tagasipääsemisele kulunud aja pärast. "Me ei saa kuidagi ära sõita, vaid sõidame siin ringiratast!"

"Sõita teise linna otsa, maksta raha ooteplatsi eest, siis oodata SMSi, sõita jälle ooteplatsile - see on täielik jama!" pahandab keskealine naisreisija, kes ei tahtnud algul sel ebameeldival teemal üldse rääkida. "Tulime Narva, et jalutada, me pole käinud siin ammu - Nõukogude Liidu ajast peale -, tahtsime kindluses ära käia... No tänan, saime sõita küll. Rohkem ei tule."

Info on puudulik

Anonüümseks jääda soovinud naine ja tema reisikaaslased kurtsid, et kaotasid palju aega tagasisõidu protseduuri väljaselgitamisele Narvas: mida kusagilt võtta ja kui kaua oodata. "Oleks meid sissesõidul hoiatatud, oleksime juba informeeritud, aga infot pole üldse."

Teises autos jutustas noor Peterburi elanik Olga, et puhkas Eesti pealinnas 1. jaanuarist.

"Tallinnas oli väga tore: kõik on ilus, inimesed suhtuvad hästi ja on abivalmis, aga siin (Narvas) on kõik pisut segane," naeratab naine, kelle näol peegeldub siiski pettumus piirijärjekorra korralduses. "Pole mingeid suunaviitasid ega infotahvleid. Otsisime juhatust tanklatest, samas kui oleks piisanud mõnest suurest tabloost..."

Sellest hoolimata on Olga valmis uuesti tulema: "Tuleme järgmine kord lihtsalt Helsingi kaudu - seal on lihtsam."

"Käime tihti Soomes," selgitas naine. "Soome reis on rohkem ostlemiseks, aga Eesti ja Tallinn hingele - pildistame, joome kuuma glögi, puhkame."

"Täiesti üheselt on vaja lihtsalt märke: siit algul paremale, siis vasakule; bussid siia, sõiduautod siia, veoautod siia. Kõik saaks korraldada väga vähese vaevaga," esitas omapoolsed ettepanekud soliidne moskvalanna, kes istus oma mehe kõrval juba piirile lähenevas autos.

"Üldse on piir Venemaa ja Eesti vahel lihtsalt naljanumber, mis sest valvata, selgitage palun?" lisasid mõlemad juba naeratades.

Tulijaid on esialgu rohkem kui lahkujaid

"Piiriületuste arv kasvab jätkuvalt," kommenteeris toimuvat politsei- ja piirivalveameti pressisekretär Jelena Filippova. "Kõige pikemad on järjekorrad kella 15-20. Endiselt on Eestisse tulijaid rohkem kui siit lahkujaid, aga varsti on vastupidi, sest turistid hakkavad Venemaale tagasi minema."

Piirivalvurid eeldasid algul, et piiriületuste arv võib ulatuda 13 000 inimeseni päevas (see on aastatagune maksimum), kuid reaalsus osutus karmimaks. Statistikast nähtub, et 3. jaanuaril oli kirdepiiril päris raske: ööpäevaga vormistas piiriületuse Narva piiripunktis 14 418 inimest, kui arvestada nii jalakäijaid kui bussi ja autoga sõitjaid (7860 inimest saabus Eestisse, 6558 lahkus).

Kuigi palju kergem ei olnud ka 30. detsembril, mil vormistati rekordarv sõiduautosid - 1633 (1254/379). Ka inimesi oli sel ööpäeval palju - 14 083 (9936/4147).

Busside hulga poolest oli jällegi kõige raskem 3. jaanuar - 138 bussi (73/65).

Ivangorodis korraldati sõidukite ja inimeste piiriületus kõige pingelisematel tundidel nii, et Vene piirivalve sulges ajutiselt üldse kõik sissesõidurajad ja avas kõik seitse sõidurada vaid väljasõitvatele sõiduautodele ja bussidele.

Narvas kasutati samuti kõiki sõiduradu, ka neid, mis mõeldud veokitele. Narva maanteepiiripunkti juht Kert Uustalu nendib, et "piiripunkti infrastruktuur ei saa lihtsalt pikemat autode järjekorda tekitada". Ühtlasi märkis ta, et piiripunktis on kõik töökohad täidetud.