Riho Breivel hakkab nõustama fosforiidiuuringuid

Riho Breivel ja Viru Keemia Grupi suuromanik Priit Piilmann sattusid sellele pildile Petroteri esimese õlitehase valmimise ajal 2009. aasta lõpus. Foto: PEETER LILLLEVÄLI

Kuni eelmise aasta detsembrini Ida-Viru maavanema ametis olnud Riho Breivel asub uuest nädalast tööle Viru Keemia Grupi juhatuse nõunikuna maavarade alal, kelle põhiliseks ülesandeks on fosforiidiuuringute korraldamine.

Breivel ütles, et läbirääkimised tema uue töökoha üle algasid juba sel ajal, kui ta veel maavanema ametis oli. "Mul oli aega see teema endale selgeks teha ja läbi mõelda. Olen veendunud, et  maapõue varade uurimine ja nende kasutamine on kasulik kogu ühiskonnale. Kui riik ei jõua ise sellega piisavalt tegelda ja seda teeb erafirma, siis on see ikkagi üldistes huvides," sõnas Breivel.

Minister ütles "stopp"

Viimastel aastatel aktiivselt oma tegevust laiendav VKG teatas 2011. aasta augustis, et  teeb algust teadusuuringutega, mille eesmärk on kindlaks teha, kas ja millistel tingimustel oleks majanduslikult otstarbekas hakata kasutama Virumaal leiduvat fosforiiti. VKG arendusdirektori ja juhatuse liikme Jaanus Purga sõnul on nende  uuringute käigus kavas praegustest võimalustest lähtudes läbi töötada ja süstematiseerida aastakümnete jooksul fosforiidi kohta kogutud materjal.

VKG uuringuplaanid tekitasid tugevat meelehärmi nii Ida- kui Lääne-Virumaa mitmetes valdades.  Reformierakondlasest keskkonnaminister Keit Pentus ütles 2011. aasta lõpus, et  fosforiidi kaevandamine ei ole Eestis selle keskkonnaohtlikkuse tõttu võimalik. "Fosforiit ei kuulu Eestis kaevandatavate maavarade hulka ja seda pole plaanis muuta," teatas Pentus, lisades, et ministeerium ei lasknud kohalikke inimesi muretsema pannud teemal paisuda uueks fosforiidisõjaks.

Fosforiidil on Eesti lähiajaloos eriline tähendus, kuna just protestiks  kavatsuste vastu rajada Lääne-Virumaale Toolse ja Kabala kaevandus vallandus 1980. aastate teisel poolel ulatuslik fosforiidivastane liikumine, millel oli kaalukas roll ka Eesti taasiseseisvumises.

Hakkab tegema lobi

Riho Breivel tõdes, et tema eesseisvast tööst moodustabki suur osa lobitegevus. "Eks mul tuleb veenda nii tavalisi inimesi kui ka riigiasutuste ametnikke, et fosforiidi ja ka teiste maavarade uuringud ei ole kahjulik tegevus. Võime ju lõputult rääkida, et peame oma maavarasid hoidma tulevastele põlvedele, aga kui samal ajal me neid ei kasuta ja inimesed lahkuvad vaesuse tõttu mujale, siis mis selle mõte on," arutles ta.

1980. aastate lõpus kuulus Breivel nende aktivistide hulka, kes võitlesid Virumaal maavarade kaevandamise vastu ja korraldasid ka miitinguid. "Tollal võideldi üleliiduliste huvide vastu.  Inimeste pahameelt suurendas ka see, et uuringuid viidi läbi lohakalt, puurauke ei suletud korralikult, kuna tsement äriti maha, ja nii edasi. Mina seisan igal juhul selle eest, et uuringud toimuksid võimalikult heaperemehelikul moel," kinnitas Breivel.

Maavanema ametist lahkumise päeval Põhjarannikule antud intervjuus tunnistas Riho Breivel, et viie ametis oldud aastaga on tema hoiakud loodusvarade kasutamise suhtes oluliselt muutunud. "Praeguseks on selge, et mida rohkem me pikutame kõhuli oma loodusressursside peal nagu koer heinakuhjal, seda vähem on võimalusi kasutada neidsamu varasid meie inimeste heaolu parandamiseks," sõnas ta. "Olen ka omal ajal hirmsasti võidelnud fosforiidi vastu. Aga tänapäeval on juba tehnoloogiad teistsugused. Kui näiteks tõesti ka minu enda maja all Pühajõel avastatakse sellised diktüoneemalademed, mida on kasulik kaevandada, ja mulle kompenseeritakse see, mis maha jääb, siis ei näe ma mingit probleemi kolida oma elamine näiteks endise Aidu karjääri taastatud aladele."