Kiirabi on suurte muutuste lävel

Arnold Persidski: eriolukorra seadus paneb just kiirabi õlule mitmeid ülesandeid, seepärast ongi praegu kõne all selle lisafunktsioonid. Foto: Peeter Lilleväli

Valitsus kavandab kiirabiteenistuse reformimist. Kiirabil seisavad ees suured muutused: teeninduspiirkonnad suurenevad ja teenusepakkujate arv väheneb.

Terviseamet kuulutas välja avaliku konkursi kiirabiteenuse osutajate leidmiseks. Pakkumisi võetakse vastu veebruari keskpaigani ja uued lepingud sõlmitakse 3-5aastaseks perioodiks alates 2014. aastast.

Käesoleval ajal on Eestis 24 kiirabiteenuse pakkujat. Terviseametis on võetud suund teeninduspiirkondade suurendamisele ja kiirabiettevõtete arvu vähendamisele. Mõnes paigas võidakse vaid muuta alaliselt tegutseva kiirabibrigaadi asukohta.

Suurt võitlust on oodata pealinnas, sest Tallinnas peaks nelja kiirabiettevõtte asemel teenust osutama hakkama vaid üks. Mida on reformist oodata Ida-Virumaal?

Konkurentsiks ollakse valmis

Sihtasutuse Ida-Viru Kiirabi juht Arnold Persidski ütleb, et suuri muutusi võib tulla tõesti.

"Konkursi võitmise korral hakkame teenust pakkuma ilmselt ka Narvas, sest reform näeb ette tegevuspiirkonna suurendamist," märgib Persidski. "Kiirabi on üks riikliku julgeoleku osa ja riik on huvitatud sellest, et nimetatud sektor toimiks hästi nii päevast päeva kui eriolukordades."

Eriolukorra seadus paneb näiteks palju ülesandeid just kiirabi õlule, seepärast on kõne all kiirabi lisafunktsioonid.

"Sellest sõltuvad kõik meie edaspidised kavad ja areng," ütleb Persidski. "Võimalik, et saame endale konkurendid, pole välistatud, et isegi välismaised, sest konkurss on avatud. Oleme valmis konkureerima, sest meil on selleks kõik vajalik olemas."

Arstide brigaad jääb alles

Meedias kõlavad oletused, et lähitulevikus komplekteeritakse kiirabibrigaadid üksnes velskritest. Arstid hakkavad kohale sõitma vaid äärmuslikel juhtudel. Põhjuste seas nimetatakse majanduslikke, sest velskri töötund on kaks korda odavam kui arsti oma, ning demograafilisi - Eestis peaaegu puuduvad arstid, kes on võimelised selliseid teenuseid osutama.

Arnold Persidski arvates on sellised oletused pigem spekulatiivsed. "Vastupidi - konkursitingimused nõuavad, et brigaadides oleks peale velskrite ka arstid," kinnitab ta. "Praegu on piirkondi, kus neid tõepoolest seal ei ole, näiteks Rakvere."

Ida-Viru kiirabis on arstid alati olnud ja nii jääb ka edaspidi. Praegu tegutseb siin rohkem kui üks brigaad. Persidski sõnul personaliprobleemi pole ja olukord on stabiilne, mis on ühtlasi ettevõtte edukuse oluline näitaja.

Rohkem väljasõite kaugemale

Arnold Persidski märgib, et 2012. aasta erines eelnevatest selle poolest, et oli rohkem väljakutseid kaugematesse piirkondadesse, näiteks Kiviõlisse ja Sillamäele, ning sealt patsientide haiglasse toimetamisi. Peamisteks väljakutsete põhjusteks olid krooniliste haiguste ägenemised, mis võib olla tingitud ambulatoorse vastuvõtu vähesusest neis piirkondades.

"Kiirabi tunneb väga kergesti meditsiiniteeninduses toimuvaid muutusi ja kui kusagil midagi vähemaks võetakse, tuleb meil väljakutseid juurde," selgitab Persidski. "Eelmise aasta väljakutsete iseloomust rääkides võib öelda, et suuri muutusi ei olnud, ainult liiklusõnnetusi oli vähem. Praegu on olukord töine - nagu ikka, saame väljakutseid krooniliste haigete juurde, sekka ilmastikust tingitud traumad."