Talvine tantsupidu tantsiti Tartu rahu- ja küünlapäeval

Tantsupeol on oma rituaalid: kivide toomine kivihiide, tule süütamine ja selle käest kätte andmine. Foto: Peeter Lilleväli

Laupäeval tantsiti Kohtla-Nõmme kaevanduspargi-muuseumi alal üheksandat korda toimunud talvisel tuhamägede tantsupeol, et lepitada maad talle kaevandamise kaudu tehtud kahju pärast.

Peole õige meeleolu loitsinud šamaan Mikk Sarve sõnul on talvine tuhamägede tantsupidu ääretult liigutav ja oluline.

K-tähega tantsud

"Pole ühtegi aastat, mil siin olles mingil hetkel silm märjaks ei läheks. Mõeldes sellele, kuidas inimesed üle Eesti tulevad kokku, et heastada maale tehtud kurja - et maa oleks meie vastu hea ja lahke. Nad toovad oma kivid siia, et korvata kaevandamisega tehtud kahju. Tulevad ja tantsivad - vahel isegi 30kraadises pakases. On tundmine, et seda on vaja teha, et maailmas oleks tasakaal. Kui me saame midagi, peame midagi ka tagasi andma. Olgu see südamerõõm, jalaast või tantsuhigi - see kõik võetakse hea meelega vastu," ütles Sarv.

Šamaan ütles, et peolt saadud laeng kestab terve järgneva aasta ja et tänavuse peo päev, 2. veebruar, sattus ääretult hea ja sobiv. "Tartu rahu oli tohutu murrang ja sissejuhatus meie iseolemisele. Rahuläbirääkimistel tõendasid meie oma soost diplomaadid ja advokaadid, et riigina võime olla võrdväärsed teistega. Küünlapäev omakorda kinnitab, et pakane on möödas, tihased laulavad kevadelaulu, kõik liigub kasvamise ja elluärkamise poole," julgustas Sarv.

Rahvatantsuguru Tõnu Pomerants toonitas, et talvisel tuhamägede tantsupeol on oma lugu, oma viis ja... oma kaevandus! "Osalen siin juba kaheksandat korda ja ilma põhjuseta ma siin ju ei käiks?! Tegu on talvise tantsupeoga, kus ollakse ja tantsitakse väljas, mitte ei käida väljas tantsimas. Selline pidu mõjub nii vaimule kui kehale teisiti ja pakub teistmoodi elamust," ütles Pomerants, pidades muu seas silmas Viljandi talvist tantsupidu, mis jäigi pärast 15 aastat olemist tänavu viimaseks ja kus väljas tantsimise osa ei olnudki peol vahest kõige olulisem.

Narva-Jõesuu rahvatantsurühma Kullerkupp juht Irina Seletskaja põhjendas peole tulekut sellega, et tema rühm on seni tantsinud vaid suvel ja laulupidudel. "Tänavuse talvise tantsupeo rosin on see, et kõik tantsud on k-tähega, nagu ka meie tantsurühma nimi. Tore, et tegu on päris rahvatantsudega, sestap ei pea ka need tantsijad eksimist pelgama, kel pikalt polnud aega harjutada.  Vahvad on peorituaalid: kivide toomine kivihiide, tule süütamine, selle käest kätte andmine. Vahva on peopaik, kus on künkad ja mäed," muljetas Seletskaja.

Kauged külalised

Peopaik ja -traditsioonid olid sümpaatsed ka kaugeima esineja, Trakai (Leedu) tantsurühma Lendvare juhile Rima Plikertenele. Trakai on Kohtla-Järve sõpruslinn ja Lendvarel omakorda on tekkinud lähedased suhted Virulase tantsurühmaga. "Peol meeldib see, et inimesed on väga sõbralikud, tantsud on rahvalikud ja kõik on hästi organiseeritud," sõnas Plikertene.

Rahvakultuurikeskuse spetsialist Erika Kõllo ütles, et tänavu oli maa all tantsijaid nii palju, et kaevanduskäigud ei tahtnud neid hästi ära mahutada. Maa-alune tants peo alguses tantsiti juba mitmendat aastat järjest. Ilus traditsioon on tule süütamine Ülo Vinteri "Põhjamaa" saatel. Õletulestik ühes tuletantsitajatega peo lõpus, kui taevas on juba tume, on kaunis.

"Samuti tahavad kõik peolised tõrvikut peo tulega käes hoida. Igal aastal püüame lisada ka midagi uut. Tänavu näiteks saadeti tulelindudega taeva poole tantsijate head soovid "tõusma tuhamägedelt tuulte teele, leegitsema, et näeks tantsujumal taevas tantsijate lubadusi - eilseid aegu mäletades, tänast ilu imetledes, tulevikku ehitada, kultuuri kalliks pidada". Tänavu panime kivihiide lokulaua, kus on kirjas tänavuse pärandiaasta juhtlause "Pärijata pole pärandit". Pidu ise aga sündis, et väärtustada meie industriaalmaastikku," rääkis Kõllo.

Tänavu osales peol kokku täpselt viiskümmend rahvatantsurühma, kokku 604 tantsijat. Kaugemad külalised olid lisaks Leedule Hiiu-, Valga- ja Viljandimaalt.

Kõllo sõnul peetakse järgmisel aastal kindlasti X talvine tuhamägede tantsupidu, aga veel pole kindel, kas see toimub ikka Kohtla-Nõmme kaevanduspargi-muuseumi alal, kus seni üheksa korda on tantsitud.