Viru kaevandus peatab mais tootmise

Peaaegu 50 aastat töötanud Viru kaevanduse kättesaadavad põlevkivivarud saavad lähikuudega otsa. Foto: ENN KÄISS

Viru kaevandust sulgemast takistab karstiala taha jääv põlevkivivaru, mida pääseb mõistlikult väljama ainult naaberkaevanduse kaudu.

"Põlevkivitootmise Viru kaevanduses lõpetame maikuus," ütles Eesti Energia Kaevanduste  arendusjuht Kalmer Sokman, et kaevanduse selles osas, kus on ette valmistatud varud, mida on optimaalne väljata, viiakse kõik tööd lõpuni. "Virust lõuna suunas olev varu - umbes 15 miljonit tonni, millest saab ligemale kaheksa miljonit tonni kaubapõlevkivi - jääb praegu alles ja see on kavas väljata Estonia kaevanduse kaudu."

Otsust osa põlevkivi esialgu maasse jätta põhjendas Sokman Viru ja Estonia kaevanduse vahel oleva tektooniliste riketega ehk karstialaga.

"Me üritasime sinna minna, aga karstiala läbindamise järel leidis kinnitust, et kaevanduse põhi on seal ligemale kuus meetrit madalamal ja Viru kaevanduses kasutatava rööbastranspordiga oleks põlevkivi sealt võimatu välja vedada, konveiertranspordi rajamine oleks aga liiga kulukas. Samuti koguneks sinna vesi, mis nõuaks lisapumplate ehitamist."

Millal Estonia kaevandus võiks nende varude väljamiseni jõuda, pole praegu teada.

Kaevandust ei suleta

Kuna Viru kaevevälja varu kaevandamist on kavas Estonia kaevanduse kaudu jätkata, siis Viru kaevandust ei suleta, vaid seal peatatakse tootmine.

Sokmani sõnul toimis põlevkivifirma omal ajal Sompa kaevanduses samamoodi: "Viru kaevandus võttis sealt hiljem väikse osa põlevkivi välja, seejärel vahetasime VKG Kaevandustega Sompa kaevanduse ja Narva karjääri 2 kaevandamisload  ja praegu jätkab Sompa väljal Ojamaa kaevandus."

Sokman kinnitas, et tootmise lõpetamisega kaasnevate tööde mõttes pole sel juhul sulgemisel ja peatamisel vahet.

"Mõlemal puhul tuleb teha täpselt samasugused tööd: demonteerida kaevanduses olevad seadmed ja tuua need maa peale, jälgida, et maa alla ei jääks midagi, mis võiks põhjustada keskkonnaohtu; isoleerida kaevandus vett pidavate tõketega ning peatada pumplate töö. Kõik surfid ja kallakšahtid suletakse, elektriliinid võetakse maha, maa peal kaevandamisest mõjutatud ala korrastatakse.  See, et osa varu esialgu väljamata jääb, meilt lisatöid ei nõua - võimas karstivöönd on piisav tõke ja mingit lisatõket pole sinna vaja."

Tootmise peatamise projekt on juba töös, sellele tehakse ka keskkonnamõju hindamine.

Ülevoolupuuraugud veetaset hoidma

Sompa ja Tammiku kaevanduse kogemuste järgi tõuseks põhjavesi töö lõpetanud kaevanduses endisaegsele looduslikule tasemele paari aastaga. Et praegust keskkonda säilitada, soovitavad hürogeoloogid rajada Ratva jõe piirkonda kaks ülevoolupuurauku - sarnaselt Kose küla taga Ahtme kaevanduse kohal olevatega -, mis hoiavad põhjaveetaseme paari meetri jagu madalamal. Sel juhul on hüdrogeoloogid veetaseme absoluutkõrguseks  prognoosinud  53 m üle merepinna.

Viru kaevanduse hoonete saatus pole veel otsustatud - kas lammutatakse kõik või üksnes tootmishooned (haldus- ja olmehooned pandaks viimasel juhul müüki).  Mis tehnikasse puutub, siis osa viiakse Estonia kaevandusse, mõnest asjast on võib-olla huvitatud kaevandusmuuseum; mis kummalegi ei sobi, läheb vanametalliks.

Tööta jääjatega tegeldakse

Viru kaevanduse poolest tuhandest töötajast üle kahesaja saavad Eesti Energia Kaevanduste personalijuhi Merike Sirendi sõnul tööd Estonia kaevanduses või lähevad pensionile. "Ülejäänute edasisel tööle rakendamisel tehakse tihedat koostööd nii ettevõtte sees kui Eesti Energia Ida-Virumaa piirkonna teiste ettevõtetega. Lisaks korraldatakse koostöös töötukassaga koondatavatele töötajatele infotunde ning töömess, kus piirkonna ettevõtted saavad pakkuda oma vakantseid töökohti. Viru kaevandusest koondatavatele töötajatele on loodud toetusfond, mis võimaldab kuni viis aastat enne pensioniikka jõudmist taotleda ettevõttepensioni ning neil koondatavatel, kellel ei õnnestu töötuskindlustushüvitise maksmise perioodil tööd leida, taotleda ümberõppestipendiumi."