Veerandsajas Virumaa kirjandusauhind läks Mihkel Mutile
/nginx/o/2020/06/01/13130655t1hd490.jpg)
22. veebruar 2013, 22:27
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Juubelimaigulise, järjekorras juba 25. Virumaa kirjandusauhinna pälvis Mihkel Mutt teose "Kooparahvas läheb ajalukku" eest, mis kujutab väga värvikalt viimase viiekümne aasta jooksul tegutsenud Eesti loomeinimeste tüüpe.
25. korda kogunenud kirjandusauhinna ürii, mis ühendab kahe Virumaa eksperte, oli oma eelistuses võrdlemsisi üksmeelne - vaid Andrus Kasemaa "Leskede kadunud maailm" suutis Mihkel Muti romaanile "Kooparahvas läheb ajalukku" mingitki konkurentsi pakkuda.
ürii liikmed tõid "Kooparahva" puhul esile teose haakumist Eesti riigi 95. sünnipäevaga. Öeldi, et kui Tammsaare "Tõe ja õiguse" esimene osa on kohustuslik mõistmaks maal elava eestlase põhiolemust ja hingeelu, siis "Kooparahvast" peab lugema, et mõista uuema aja Eesti kultuuriinimese ees seisnud valikuid.
"Raamatus on esindatud kõik tollased kultuuriinimese tüpaaid. Samuti ei pea kooparahva all mõistma vaid neid, kes Kuku klubis aega veetsid, vaid eestlasi üldiselt. Teadlased uurivad fragmente ja ürikuid, aga ajastu kirjutab ehedalt lahti vaid kirjandus," ütles Jõhvi keskraamatukogu töötajast ürii liige Sirje Malmet.
Teose puhul toodi esile ka selle erakordselt õnnestunud kujundust, mille autor on Tiina Tammetalu, autori abikaasa. Kujundus, muidugi, ei tohiks olla konkreetse auhinna puhul mingilgi moel määrav.
Mutile pole Virumaa kirjandusauhind esmakordne, sest ta pälvis selle ka 1994. aastal romaani "Rahvusvaheline mees" eest (järjekorras 7. auhind). Eelmise auhinna sai Andrei Hvostov oma väga menukaks osutunud raamatu "Sillamäe passioon" eest.
Kuna väärikas, Eesti riikluse taastamise tuhinas sündinud auhind on jõudnud juba oma esimese veerandsajani, tähistatakse käesoleva auhinna kätteandmist tavalisest pidulikumalt. Tõenäoliselt antakse auhind üle aprillis Rakvere linnuses. Samuti tähistati näiteks suurejoonelisemalt 20. auhinna kätteandmist, mille pävis Andrus Kivirähk romaani "Mees, kes teadis ussisõnu" eest. Seda tehti sümboolselt Narva linnuses, kus anti üle ka kõige esimene auhind - Jaan Krossile "Wikmani poiste" eest.
Oma kurvastuseks ei saanud ürii liikmed võidukat Mutti telefonitsi talle osutatud aust teavitada, sest maestro viibib praegu USAs.