Vene turistide arv Narvas on paari aastaga kahekordistunud
9. märts 2013, 13:14
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viimase paari aastaga on Narva elanud üle turismibuumi ning nüüd on kohalik infrastruktuur viimse piirini jõudnud: teed, parklad, majutusasutused, kauplused on puupüsti täis. Narva kindlus kui muuseum või atraktsioon on aga oma turismimagneti staatuse ammu minetanud.
2012. aasta turismistatistika kohaselt kasvas Narva majutusasutustes peatunud turistide arv 2011. aastaga võrreldes 19,7 protsenti. Teistele tegid silmad ette venemaalased: Venemaa turiste saabus 2012. aastal varasema aastaga võrreldes 50 protsenti rohkem, 2010. aastaga võrreldes aga koguni 207 protsenti.
Viisasid ei saa rohkem olla
Kasulik on see eeskätt majutus- ja toitlustusasutustele ning kaubakeskustele, ütles Narva linnavalitsuse linna arenduse ja ökonoomika ameti vanemspetsialist Olga Tšerjomuškina. "Kogu linn saab kaudset kasu - maksude laekumisest, mida maksavad ettevõtted."
Tšerjomuškina leiab, et Narva ja spaade poolest tuntud Narva-Jõesuu infrastruktuur peab kasvavale turistide hulgale esialgu veel vastu, kuid jätkuv suurenemine võib osutuda koormavaks.
"Kõige rohkem on kasvanud Venemaa turistide arv ning Eesti konsulaat ei kavatse väljastatavate viisade hulka suurendada. Seega pole veel suuremat turistide tulva esialgu oodata," selgitas Tšerjomuškina ühtlasi, et rohkem viisasid ei saa konsulaadi töötajad puhttehniliselt väljastada, asi pole poliitilistes piirangutes. "Kuigi meile võib tulla ka näiteks Soome Schengeni viisaga," lisas ta.
Tšerjomuškina kui linna turismispetsialist leiab, et asjale tuleks kasuks Eesti konsulaadi esinduste avamine ka teistes Venemaa suurlinnades, lisaks olemasolevatele Moskvas ja Peterburis.
2013. aastal plaanib Narva korraldada mitmeid turundusalaseid ühisüritusi Venemaa, Soome ja Läti turgudel. Need on teabeseminarid, Ida-Virumaa reklaamkampaania, pressiüritused Läti, Soome ja Rootsi ajakirjanikele.
Muuseumis ei käi
Üllatab, et Narva suurenev turistide tulv ei paista vanas linnuses paikneva ja piirilinna visiitkaardiks oleva muuseumi külastuste arvust küll kuidagi välja.
"Me teenime üha rohkem raha, nii see on, kuid mitte piletite läbimüügi pealt, vaid pakutavate teenuste suurenenud hulga tõttu. Külastajaid on isegi veidi vähemaks jäänud kui kaks aastat tagasi," rääkis Põhjarannikule Narva muuseumi direktor Andres Toode. "Narvas käib üha rohkem külalisi, muuseumi jõuavad neist aga vähesed. Igaühel on siin oma eesmärk: paljud inimesed tulevad ehk tõesti ainult tax free ostude pärast."
Ent siiski käib Narva muuseumis kõige rohkem külastajaid just idapiiri tagant, nagu seda on näha käesoleva aasta kahe esimese kuu kokkuvõtetest: veidi üle poole Venemaalt, ligi kolmandik Eestist, ülejäänud muudest riikidest.
Vestlusest Toodega saab selgeks, et muuseumi direktor ei pane eriti pahaks, et linnus ja väljapanekud polegi Narvas nüüdisaja turismi tõmbenumbriks.
"Siin tuleb meil endilgi palju ära teha, sest me ei saa ju lihtsalt ootama jääda, et inimesed tuleksid. Peame oma teenused ja võimalused üle vaatama - just sellega me praegu aktiivselt tegelemegi. (Alates 2013.aastast on Narva muuseumist saanud sihtasutus, mis on loodud riigiga kahasse. - I. S.) Varem olid turustuseks mõeldud summad meie eelarves nii pisikesed, et peaaegu midagi ei saanud teha - ainult müürilehti ja voldikuid. Nüüd on turustus väga olulisel kohal. Arvan, et meie olukord muutub peagi."
Peaaegu ideaalseteks turistideks peab Toode baikereid, kes iga aasta südasuvel Narva linnusesse festivalile kogunevad.
"Inimesed, kes on haaratud oma hobidest, on üldjuhul haritud ja teavad, mida tahavad, ning rahagi on neil rohkem. Nad tahavad uusi teenuseid, proovida uusi asju, kohati isegi riskida," peab muuseumidirektor baikereid eliitklassi turistideks.