Politseinikutapja tahab kooli
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Üks Eesti tuntumaid eluaegseid vange Romeo Kalda veab Viru vanglaga vägikaigast õiguse eest saada Jõhvi gümnaasiumis keskharidus ning on saanud ka kaks kohtuvõitu.
Romeo Kalda on istunud mitmetes Eesti vanglates. Mõned aastad tagasi viidi ta Tartu vanglast üle Tallinna vanglasse ning üheks ümberpaigutamise eesmärgiks oli haridustee jätkamine keskhariduse omandamise eesmärgil. Nii on Kalda praeguseks lõpetanud 10 klassi.
Viru vangla piiras õppimist
Kui mees 2009. aastal aga Viru vanglasse üle viidi, siis siin talle koostatud individuaalne täitmiskava (ITK) piiras tema hariduse omandamist, mida teistes vanglates seni oli aktsepteeritud. Vangla leidis, et Kalda on juba omandanud põhihariduse ning ka montaažilukksepa kutse ning ta peab asuma tööle, et kujundada välja tööharjumus ja -oskused ning asuda haginõudeid tasuma. Vangla arvates on kinnipeetaval võimalik jätkata hariduse omandamist vahetult enne tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemist 2026. aastal.
Riigikohtu hinnangul aga ei ole Viru vangla esitanud asjakohaseid ja piisavaid kaalutlusi ega osutanud muutunud asjaoludele, mis tingisid vajaduse muuta kaebajale varasemates täitmiskavades märgitud võimalust omandada üldkeskharidust.
"Täitmiskava kinnitades seob vangla end selles kirjeldatud täideviimisprogrammiga ja üldjuhul jääb programm kehtima ka kinnipeetava ümberpaigutamisel teise vanglasse. Kolleegium on seisukohal, et ainuüksi põhjendus, et kaebajal on juba omandatud põhiharidus, ei ole piisav olukorras, kus kaebaja oli uue ITK kinnitamise ajal omandamas üldkeskharidust ja tema õppetulemustele ei ole vangla etteheiteid teinud," tõdes riigikohtu halduskolleegium.
Kohtu arvates pole vangla viidanud ka asjaolule, et kaebajale üldkeskhariduse omandamise tagamine oleks keeruline või raskendatud kas rahapuuduse, turvariskide, õppedistsipliini rikkumiste vms tõttu. "Hariduse omandamine ei suurenda iseenesest kaebaja ohtlikkust tööleasumisega võrreldes. Vastupidisele seisukohale asumiseks peaksid esinema erandlikud asjaolud. Sellistele erandlikele asjaoludele ei ole vangla aga tuginenud," väitis kohus.
Vangla otsus vastuolus seadusega
Riigikohus leidis, et vangla seisukoht ei ole kooskõlas vangistusseadusest tuleneva põhimõttega, et vanglateenistus suunab ja soodustab kinnipeetavaid hariduse omandamisel. Ka individuaalse täitmiskava koostamise ja rakendamise eesmärgiks on toetada kinnipeetava arengut haridustaseme tõstmise kaudu, nenditakse kohtuotsuses, millega tühistati alama astme kohtu otsus, mis nõustus sellega, et Kalda ITKs oli tema haridustee jätkamisele pandud piiranguid.
Ent Kalda kohtutee jätkus ka teise kaebuse osas. Nimelt palus ta kohtul tunnistada seadusevastaseks vangla tegevus, millega keelduti teda Jõhvi gümnaasiumi 11. klassi õppima lubamast 2010/2011. õppeaastal.
Tartu halduskohus seda kaebust ei rahuldanud, küll aga ringkonnakohus, kes viitas ka varasemale riigikohtu lahendile, millega Kalda haridustee jätkamist mittelubav inividuaalne täitmisprogramm tunnistati õigusvastaseks.
Romeo Kalda mõisteti süüdi selle eest, et põgenedes 1996. aasta 27. aprillil teda kuriteolt tabanud Tallinna Lasnamäe politseijaoskonna komissari Mart Laane (33) eest tulistas ta Koorti tn 6 asuva maja trepikojas nurka aetuna komissari surnuks. Eksperdid leidsid politseiniku kehast kuus kuuli. Kaldale määrati toona karistuseks surmanuhtlus, mis asendati eluaegse vangistusega.
Mõne aasta eest mõisteti Kalda süüdi ka ühe kaasvangi tapmisele kaasaaitamises.
Vangis olles on Romeo Kalda varemgi kinnipidamisasutustega kohut käinud ning ka vaidlusi võitnud.