Lagunevad teed nõuavad mõistlikku kiirust

Kõrvaltänavad ja väiksemad teed on paksu jääkatte all ning olukord muutub heaks alles siis, kui tee lõplikult välja sulab. Foto: Peeter Lilleväli

Pluss- ja miinuskraadide vaheldumine tähendab teehooldajatele kibedat tööaega, kus samal ajal tegeldakse nii teede lappimise, greiderdamise kui liivatamisega ning iga päev alustatakse õigupoolest nullist. 

Päevased plusskraadid ja öine pakane muudavad linnatänavate jää konarlikuks ja libedaks ning tõmbavad jäise katte peale ka suurtele maanteedele. Küll on suuremad maanteed ja linnatänavad lume- ja jäävabad ning seal ollakse pigem hädas tekkivate löökaukudega. Kõrvalteed ja -tänavad on kuni paarikümnesentimeetrise jääkatte all, mida tuleb iga päev greiderdada ja liivatada.

Nagu seeni pärast vihma

"Teeme praegu täiesti tänamatut tööd," tunnistas Jõhvi valla heakorraspetsialist Liivi Mölder, et sisuliselt alustatakse iga päev nullist - pärastlõunaks, kui temperatuur on jõudnud plusspoolele, teed greiderdatakse, pannakse libeduse tõrjeks liiva, plusskraadid muudavad teed vesiseks ja hommikuks on need külmunud, liiv on jää all ning kõigega alustatakse algusest. Niimoodi tuleb jätkata senimaani, kui kohati lausa paarikümnesentimeetrine kõva jääkiht teedelt kaob.

Peale jääkonaruste ollakse hädas aukudega, mille lappimisega samuti jooksvalt tegeldakse. "Aga neid tuleb nagu seeni pärast vihma," tunnistab Mölder, et uusi auke ilmub vanema kattega teedesse iga päev. Seda eelkõige just eramurajoonides, aga ka Rakvere tänaval. Vaid nendel teedel, kus kate värskelt uuendatud, on olukord normaalne.

Mölder ennustab, et peagi jõuab kätte see aeg, kus tuleb alustada ka külateede lükkamist. Praegu on seal olukord veel normaalne ning teed kõvad, kuid suurnevad plusskraadid ja päikene hakkavad sealset jää- ja lumekatet sulatama ning siis tuleb alustada ka nende greiderdamist.

Illuka vallavanem Oleg Kuznetsov tunnistas, et teede olukord ei ole praegu selline, et igal pool kiiresti sõita saaks. Sulamisprotsess on täies hoos ning see muudab teed konarlikuks. Suuremaid probleeme siiski tekkinud pole - vaid korra on tulnud vallal tellida teehöövel, et saada korda Illuka kooli juurde viiv tee. "Aga pigem on teede sulamine nii kaugel, et asfalt hakkab juba paistma, ning varsti on lootust, et olukord muutub heaks," ütles ta.

Kahjusid veel hinnata ei saa

Millist kahju tänavune talv teedele täpselt teinud on, ei oska öelda ei Jõhvi ega Illuka, sest jääkate teedel on kohati päris paks. Samuti ei ole talvel tekkinud kahjusid hinnanud veel maanteeamet. "Kahjusid pole mõtet hinnata enne, kui teekonstruktsioonid on täiesti sulanud, sest praegu vahelduvad miinus- ja plusskraadid ning teede lagunemine jätkub," ütles Ida regionaalse maanteeameti direktori kohusetäitja Rainer Kuldmaa.

Maanteeamet teeb augulappimistöid aasta ringi. Talvel kasutatakse selleks segu, mida miinuskraadidega tarvitada saab. Suvel tuleb aga need kohad, mis talvel parandatud, üle teha, sest talvel kasutatav segu muutub suvel liiga pehmeks.

Olukord maanteedel on praegu rahuldav, vähemalt ei ole keegi suuremaid pretensioone esitanud. Kõrgema tasemega teed, kus tehakse libedusetõrjet, on jääst ja lumest puhtad õigupoolest aasta ringi. Esimese taseme teed, kus nõuete järgi tehakse ainult sahatamist, on kohati lume- ja jääkatte all. "Kindlasti hoolitseme selle eest, et jääkonarused ja rööpad ei muutuks seal praegusel sulaperioodil liiklusohtlikuks ning teetase vastaks kindlasti ette antud normidele," kinnitas Kuldmaa ning lisas, et kahtlemata ei ole kõik teed sellises seisundis, et seal 90kilomeetrise tunnikiirusega sõita saaks. "Valima peab oludele sobiva kiiruse."